www.naine24.ee 03.06.2011
Inimese muistsete eellaste hambad viitavad sellele, et emased isendid rändasid ringi ja liitusid täisealistena uute karjadega, samas kui isased püsisid kodu läheduses.
Kahest Lõuna-Aafrika koopast leitud 1,8-2,2 miljoni aasta vanuste australopiteegide ehk lõunaahvide hammaste kivististe keemiline analüüs näitas, et emaste hammastes esineb rohkem võõrastest piirkondadest pärinevaid mineraale kui isastel, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Ajakirjas Nature avaldatud uuringu kaasautori ja Oxfordi ülikooli arheoloogi Julia Lee-Thorpi sõnul näitab see, et emased isendid kasvasid üles kusagil mujal, kuid surid neis koobastes.
Muistsete inimeste peremudeli üle on spekuleeritud peamiselt naiste ja meeste kivististe suuruse erinevusele ning primaatide käitumise seaduspärasustele tuginedes.
Näiteks emased šimpansid hülgavad tavaliselt täisikka jõudes oma karja, samas ühe eaka isase poolt domineeritavatest gorillade karjadest kalduvad lahkuma nii emased kui isased.
Uuringu juhtivautor Sandi Copeland Colorado ülikoolist märkis, et kaasaegseid inimesi on raske meie varajaste eellastega võrrelda, sest meid mõjutavad suhteliselt hilised kultuurilised nähtused, näiteks abielu ja kinnisvara.
Hammaste analüüs
Kahe strontsiumi isotoobi taseme suhe luudes ja hammastes annab informatsiooni kohaliku keskkonna kohta, kus nende omanik üles kasvas.
Lee-Thorpi rühm mõõtis nende isotoopide suhet Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvatest koobastest leitud üheteistkümne Paranthropus robustuse ja kaheksa Australopithecus africanuse hammastes.
Analüüsid näitasid, et mõlema liigi suurematest hammastest, mis nähtavasti kuulusid isastele, on kohalikku päritolu 90 protsenti ja väiksematest emastele kuulunud hammastest olid kohaliku keemilise mustriga alla poole.
Lee-Thorpi sõnul selgitab seda kõige paremini see, et täisikka jõudnud emased lahkusid oma sugukonna juurest. Teise võimalusena võisid ka isased lahkuda, kuid jääda koobastest kirdesse ja edelasse ulatuva dolomiidist kivivööndi aladele, kus leidub samasugust strontsiumi kui koobastes.
Gorillad ajaloo hämaruses
Florence'i ülikooli paleoantropoloogi Jacopo Moggi-Cecchi arvates ei ole leitud näidised järelduste tegemiseks piisavad. Tema juhitud teadlasterühm teatas 2007. aastal oma uurimistulemustes, et isaste P. robustuste areng kestab emastest kauem ning neil esinevad gorilladega sarnased seaduspärasused, mille järgi suured isased võitlevad sisuliselt ainuõiguse eest emastele.
Kenti riigiülikooli anatoom Owen Lovejoy väidab siiski, et gorillade sarnane kogukond, kus nii isased kui emased uute karjadega ühinevad, ei oleks varajaste inimeste puhul toiminud, sest isastel on uue karjaga liitudes kalduvus agressiivsusele, mis seab ohtu laste ja noorukite elud.
Seepärast on palju tõenäolisem, et varajaste inimeste eellaste kogukondades lahkusid kodust emased.
Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti