Postimees 12.03.2010
foto: Reuters/Scanpix
Suurbritanniast Dorsetist avastatud massihaua ohvrid on viikingid.
51 skeletti ja neist eraldatud koljud, leiti möödunud aasta juunis, kirjutab BBC.
Kümne skeleti hammaste uuring näitas, et need isikud pärinevad palju külmema kliimaga aladelt, kui seda on Briti saared.
Oxfordi ülikooli arheoloogide arvates tapsid kohalikud anglosaksid need sissetungijad millalgi ajavahemikul 910 – 1030.
Anglosaksid kannatasid viikingite pidevate rüüsteretkede all ning neid valitses siis Taani päritolu kuningas.
Arheoloogide sõnul on see Briti saarte suurim tapetud vaenlaste massihaud.
See haud leiti juhuslikult uue tee rajamise eel tehtud väljakaevamiste käigus.
Kümne tapetu päritolu tehti kindlaks Briti geoloogiateenistuse geoteaduse laboratooriumis.
Uuring näitas, et tegemist oli skandinaavlastega, kellest üks pärines isegi polaarjoone tagant.
Meeste hammastes leiduvad isotoobid näitasid, et nende menüüs oli palju proteiini. Samalaadseid tulemusi on saadud ka Rootsis viikingite jäänuseid uurides.
Esialgu arvati, et tegemist on rauaajastu või Rooma-aegse hauaga, kuna sealt leiti Rooma potikilde. Süsinikmeetodil uuringuga tehti kindlaks, et see pärines siiski anglosakside ajastust.
«Need noored sõdalased, kes seal tapeti, on viikingid. Selliseid massihaudu leitakse üsna harva. Sellise suure tapmispaiga leidmine sisaldab endas ajastu kohta huvitavat informatsiooni,» selgitas uuringu juht David Score.
Ta rõhutas, et ilma kõiki jäänuseid uurimata ei saa siiski kindlalt väita, et nad kõik viikingid on.
Uurijate arvates kisti ohvritel enne hukkamist riided seljast või siis eemaldati need surnukehadelt, sest hauast ei leitud mitte ühtegi riideeset.
Enamik tapetutest oli 20 – 30-aastased.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti