Arvi Haak, arheoloog SAKALA 27.02.2007
Helme linnus on tähelepanuväärne ka seetõttu, et selle keskaegseid müüre on maapinnal kõige rohkem säilinud.
Ajaloolisel Viljandimaal asus keskajal viis ordulinnust: peale Viljandi veel Põltsamaa, Karksi, Tarvastu ja Helme.
Nende rajamise aeg ja põhjused, omaaegsed funktsioonid ning saatus olid väga erinevad. Samuti on erinev nende linnuste kujunemisloo, ülesehituse ning hävingu kohta olemasoleva info hulk. Eelisseisus on komtuurkonna keskus Viljandi. Oluline on pöörata tähelepanu ka teiste tollaste linnuste saatusele.
Tänapäeval Valga maakonnas Pärnu—Tõrva—Valga ja Viljandi—Kärstna—Helme tee ristumiskohal asuv Helme linnus paistab silma seetõttu, et selle keskaegseid müüre on maapinnal enim säilinud. Samas pole paraku nimetada ühtegi arheoloogia- või arhitektuuriajaloolist uurimust, mis linnust põhjalikult käsitleks. Isegi 1932. aastal koostatud koguteoses «Valgamaa» on sellest vaid mõni rida ning needki hajutatud mitme alajaotuse vahel.
Möödunud aasta suvel leidsid Helme ordulinnusel allakirjutanu juhatusel aset esimesed teadaolevad arheoloogilised kaevamised. Kahe proovikaevandiga soovisime selgitada linnuse rajamisaega, samuti linnusehoovi ladestunud kultuurikihi vanust ja iseloomu. Töid rahastasid riiklik programm «Lõuna-Eesti keel ja kultuur» ning Eesti Teadusfond.
Kas ka muinaslinnus?
Alates 1920. aastatest, mil Eesti muistiseid hakati süstemaatiliselt arvele võtma ja läbi käima, on mitu uurijat avaldanud arvamust, et Helmes võis paikneda ka muinaslinnus.
Peamine seda seisukohta toetav argument on head loodusolud: linnus asub sobiva suurusega mäekünkal (kivilinnuse mõõtmed on umbes 110 x 60 meetrit) ning selle eraldamiseks ümbritsevast alast piisab väikesemahulistest mullatöödest. Kahtlusi tekitab asjaolu, et lähim kindlalt teada olev muinasaja lõpusajandite linnus Tõrva Tantsumägi jääb vähem kui nelja kilomeetri kaugusele. Samal ajal kasutusel olnud linnused asuvad aga üksnes erandjuhtudel üksteisele lähemal kui 10—15 kilomeetrit.
Uuringutel jõuti loodusliku aluspinnaseni hoovi keskossa rajatud kaevandi kaudu. Liival paiknes põlengukiht, mis koosnes söestunud puidujäänustest ja tules lõhenenud kivide tükkidest. Täpsemalt dateeritavaid leide see ei sisaldanud, kuid väikeste tellisetükkide põhjal võib öelda, et tegu on siiski keskaega kuuluva rajatise põlengu jäänustega.
Põlengukihile kuhjatud liivast leitud savinõukild kuulub tõenäoliselt XIV sajandisse. See ajamäärang märgib arvatavasti ka põlengu kõige hilisemat võimalikku toimumisaega.
Seega oletus muinaslinnusest kaevamistega kinnitust ei leidnud. Prooviaugu väikesed mõõtmed ei luba aga muinaslinnuse olemasolu välistada: on võimalik, et varasemad ladestused on kaevandi kohal mingil põhjusel hilisemate mullatöödega hävitatud.
Kivilinnuse rajamisaeg teadmata
Et kirjalikes allikais Helme linnuse rajamist ei mainita, pole ehitamisaeg seniajani teada. Eri uurijad on välja pakkunud XIII sajandi teist poolt, XIV sajandi algust ja XIV sajandi teist poolt.
Kirjalikes allikais on linnust esimest korda mainitud 1412. aastal. Võimalusele, et see rajati alles XV sajandil, räägib vastu mitu asjaolu.
Esmalt ringmüüri ehitusviis: müür on laotud ridadena asetatud maakividest ning tugeva lubimördiga, milles tellisetükke on täitena kasutatud minimaalselt. XV ja eriti XVI sajandil laotud müürides pole kiviridadest nii rangelt kinni peetud ning ka telliseid on kasutatud sagedamini ja maakividega vaheldumisi.
Teiseks on raske uskuda, et Liivi ordu piirdus XV sajandini ühe oma põhilise liikumistee Võnnu (Césis)—Helme— Viljandi kaitsel vaid puitlinnusega. Linnusehoovi maapinnaltki on korjatud mõningaid XIV sajandisse dateeritavaid leide.
Lahtine on ka küsimus, millisest rajatisest kivilinnuse ehitamine algas.
Kunstiajaloolane Armin Tuulse on 1942. aastal ilmunud monograafias Liivimaa keskaegsetest linnustest välja pakkunud, et esimene rajatis võis olla linnuse edelaküljel paiknev nelinurkne torn. Ka viimatistel kaevamistel leitud tukijäänused (ülalmainitust kõrgemal oli veel üks põlengutasand, milles olid eristatavad kolme palgi jäänused) asuvad samas piirkonnas.
Samas on linnuse välismüür nimetatud piirkonnas rajatud ühekorraga ning võimalus, et alustati just torni rajamisest, tundub vähe usutav. Tõenäoliselt piirati kõigepealt ringmüüriga kogu linnuseks kavandatud ala.
Helme — koht, kus vangistati ordumeister
Tänu Balthasar Russowi Liivimaa kroonikale seostatakse Helme linnusega ka üht Saksa ordu Liivimaa harus aset leidnud paleepööret. Nimelt vangistati 1471. aasta oktoobrikuu esimestel päevadel toonane ordumeister Johann Wolthuss von Herse.
1470. aasta jaanuaris ordumeistriks saanud von Herse oli agar tegutseja, kes tegi hulga ümberkorraldusi, püüdis koguda raha ordu võlgade tasumiseks, alustas Toolse ordulinnuse rajamist Virumaal ning tõi ordumeistri residentsi Riiast Viljandisse. Tema tegevusele tekkis tugev opositsioon ning ühel ööl võeti ta une pealt vangi. Ühe variandi järgi oli ordumeistri vangistaja koguni tema ametijärglane Bernd von der Borch.
Historiograafias käsitletakse von Herset mitmesugusel moel. Ühelt pool tuuakse esile tema püüdeid Liivimaad ühendada ja sõjaliselt tugevdada, teisalt kõneldakse sellest, et tema ümberkorraldused olid kohalikele võimukandjatele vastuvõetamatud ning see viis tugeva vastasseisu tekkeni.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti