Virumaa Teataja 23.02.2008
Foto: Arvet Mägi
Rakvere gümnaasiumil on oma marmortahvel, kus seisavad nende meie kooli õpetajate ja õpilaste nimed, kes andsid elu Eesti vabaduse eest.
Usun, et paljud on lugenud Albert Kivikase 1936. aastal ilmunud romaani “Nimed marmortahvlil”, mis okupatsiooniajal kuulus keelatud raamatute hulka, või vähemalt näinud nimetatud teose ainetel tehtud samanimelist filmi. Peategelasteks on selles gümnasistid, kes läksid vabatahtlikult koolipingist Vabadussõtta, et kaitsta vast loodud riiki punaste sissetungijate eest. Need noored poisid täitsid oma püha kohust väga hästi.
Austusväärne on ka Rakvere gümnaasiumi õpilaste panus sellesse.
Saepuru seest
Rindel, kooliõpilaste roodus ja mitmes tagalaüksuses võttis Vabadussõjast osa kokku 87 Rakvere poeglaste gümnaasiumi õpilast. Neist langes 3, paljud said haavata ja mitu suri pärast sõda sõjaväljal saadud haavade ja haiguste tagajärjel. Punaste veretööde ohvriks langesid tol ajal 1 õpetaja ja 2 õpilast.
1994. aasta suvel tõid koolimaja pööningul keskküttetorustikke vahetanud ehitusmehed direktori kabinetti musta marmortahvli, mille nad olid leidnud saepuru seest. Sellele oli kuldtähtedega raiutud tekst:
V. M. R. P. G.
Vabadussõjas langenud
õpilased Johannes Ager
Johannes Mathiesen
Hugo Pajos
Punase terrori ohvrid
õpetaja Valter Paucker
õpilased Hugo Lang
Ferdinand Silberstern
Oma saamisloo ja käekäigu poolest on see tahvel unikaalne. V. M. R. P. G. on lühend meie kooli omaaegsest nimest - Viru Maakonna Rakvere Poeglaste Gümnaasium.
On teada, et 1929. aastal algatasid poeglaste gümnaasiumi õpilased Vabadussõjas ja punase terrori ohvriks langenud oma kooli õpilastele mälestustahvli loomise mõtte. Tehti korjandus, otsiti toetust ja 12. jaanuaril 1930. aastal, Rakvere vabastamise päeval, avati mälestustahvel esimest korda poeglaste gümnaasiumi majas Posti tänavas. Sama aasta 4. veebruaril lisati mälestustahvlile Eesti vabariigi kaitseministri O. Kösteri kingitud hõbepärg tekstiga “W. M. Rakvere Poeglaste Gümnaasium. 12. I 30. Vabadussõjas langenud õppursõdurite ja nende kangelasteo mälestuseks. O. Köster, kaitseminister”.
Kui poeglaste gümnaasium suleti ja poisid jätkasid õppimist Rakvere ühisgümnaasiumis Pikk tn 29, viidi ka mälestustahvel sinna üle ja avati sealses saaliruumis teist korda 29. augustil 1932. Kooli uude kodusse, praegusesse koolimajja kolimisel 1938. aasta sügisel olid juba ärevad ajad ja ärevus kasvas veelgi, kui 1939. aastal tulid Eesti baasidesse Punaarmee väeosad. Ilmselt seetõttu jäigi tahvel siin majas esialgu üles panemata.
1995. aasta 5. augustil toimus koolis 1941. aastal lõpetanute kokkutulek, mis tõi asjasse selgust. Kokkutulekul osalenud vilistlane Astrid Niinelt (Rääbus) teadis rääkida, et sel ajal oli mälestustahvel tema isa Martin Rääbuse hoole all. Martin Rääbus oli tolleaegse gümnaasiumi kooliteenija, õpilaste seas väga lugupeetud mees, kes elas koos perega samas majas omaette korteris. Tema olevatki peitnud tahvli 1940. aastal aula pööningule keskküttetorude alla ehitusprahi sisse. Peidukohast olid teadlikud ainult Martini abikaasa ja tütar. Samaaegselt mälestustahvli peitmisega olevat varjule pandud muudki vana gümnaasiumi aegset vara.
Seal peidukohas aula kohal on marmortahvel püsinud 54 aastat, elades üle ka kaks tulekahju koolimaja pööningul 24. veebruaril 1948 ja 1. detsembril 1975.
Aeg välja tulla
On sümboolne, et see elas üle kõik punalipud ja pronksist Stalinid-Leninid ning muud kommunistlikud sümbolid, mis olid koolimajas aastakümneid võimutsenud. Tahvel nagu jälgis neid ja ootas rahulikult oma aega, uskudes, et kunagi tuleb see niikuinii. Ja aeg tuli. Kommunistlik atribuutika kisti kooli seintelt maha ning sinimustvalge võis taas aulat kaunistada.
Siis oligi aeg välja tulla. Rakvere gümnaasiumi 85 aasta juubeli pidustuste raames avati see mustast marmorist mälestustahvel 10. oktoobril 1997 juba kolmandat korda.
Nii seisabki marmortahvel üle aastakümnete jälle meie kooli seinal. Nüüd juba vabana uues kodus Vabaduse tänavas. Kaunistades ja valvates oma kooli peaust. Meenutades meile kuldtähtedega raiutud kuue nime kaudu kõiki 87 õppursõdurit, kes ei pidanud raskel ajal paljuks minna oma riiki ja vabadust kaitsma. Meenutades, et meile nii loomulikuna tunduva vabaduse ja rohkete võimaluste eest on kunagi tulnud maksta ränka hinda. Marmortahvel tuletab kõigile sisenejatele meelde, kus on Rakvere gümnaasiumi juured ja milliste veresidemetega oleme seotud oma riigi, Eesti vabariigi loomisega.
Aivar Part, Rakvere gümnaasiumi direktor
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti