Varia Katariina – kas Ruusmäe talutüdruk? /Kalev Kalkun/ Katariina – kas Ruusmäe talutüdruk?

Õpetajate Leht 21. november 2008

Autor: Kalev Kalkun, mõtiskleja

Katariina I Vungil viibimise kohta võib püstitada mitu versiooni: Vungi võis olla tema sünnikoht või lapsepõlve kasvukoht, kõne alla tuleb ka juhuslik peatumine läbisõidul, neljandaks aga variant, et Peeter I jättis ta sinna mõneks ajaks varjule.

Kuuldavasti on minu kodu­kohta tamme istutanud riigipead Karl XII, Konstantin Päts ja Arnold Rüütel. Viimasele käisime Ruusmäe segakoori­ga sel puhul laulmas. Selgub aga, et meil siin on pikka aega viibinud ka Katariina I.

Asja uurides selgus, et selle teema kallal on pead vaevanud mitmed kooli­õpetajad, enamasti pärit kas Vungi talust või naabrusest.
Leidsin raamatukogust Virve Ollino kirjapandud arutluse, kus ta tsiteerib oma ema mälestusi. Tema ema käis sajandivahetusel juba koolis, kui nad said äkitselt teate, et Vungi tallu kavatsetakse püstitada ausammas keisrinna Katariinale, sest see on ta sünnikoht. Virve Ollino kirjutab: „Siis, tsaariajal, kehtis kord, et ausammaste juures olid pidevalt valves püssidega vene sõdurid. Tuli mõelda ka nende majutamisele ja toitmisele; neid pidi olema vähemalt kaks. Minu ema ja õed nutsid seepärast mitu peatäit, sest kellele meeldib, kui nende koju tuleb elama mitu võõrast sõdurit.”

Kas Katariina on olnud Vungil?

Ausammast Vungile siiski ei püstitatud, vastupidi, keisrinna noorpõlve ja sünnikoha uurimine keelati karmilt ära, selle vastu eksijaid ähvardati koguni surmanuhtlusega.
Dokument, millele minu tsiteeritud ajaleht viitab, pärineb arvatavasti Katariina I ainuvalitsejaks kroonimise ajast, mil keisrinna elulugu vahest mingil kujul avaldati. Kodu-uurija Hans Uba otsib seda dokumenti praegu intensiivselt oma meetoditega ja tal on lootusi paberi koopia üles leida. Kohalikud tegelased, tahtes Ruusmäe muuseumile suuremat kõlapinda, on asunud ka asja uurima ja loodavad, et mingi selgus tuleb.
Toetutakse Katariina I eluloofaktidele, aga ka ajaloole. Ilukirjandusteosed, nagu Aleksei Tolstoi poolelijäänud suurromaan „Peeter Esimene” ja läti kirjaniku Pilsonu Jekabsi „Praost Glücki kasutütar”, on küll abiks, eriti viimane, kuid jäävad siiski ainult ilukirjanduseks, kus on lubatud fakte väänata. Aleksei Tolstoi oli juba 1930. aastatel teaduste akadeemia liige, tal oli juurdepääs arhiividele, salakantse­lei dokumentidele ja Peeter I sõjapäevikutele. Ta laseb aimata, et uskus Kata­riina Eesti-päritolusse, sest Peeter räägib, kuidas Katariina talle pehmet Eesti piimasuppi keetis. Tolstoi laseb Katariinal Peetrile jutustada oma päritolust: „Isa nimi oli Ivan Skav­rotšuk Ta põgenes juba noorena Leedust, Minskist, pan Sapieha juurest Liivimaale ja rentis Marienburgi (tänapäeval Aluksne) lähedal väikese mõisa. Seal sündisime meie kõik, neli venda, kaks õde ja mina – kõige noorem...”
Ju siis on selle kohta mingid arhiiviandmed. Vungi on Aluksnest umbes 30 kilomeetri kaugusel ja venelaste jaoks on iga suurem talu mõis...
Kuidas sai Katariina I Vungil olla? Võib püstitada vähemalt neli versiooni. Kõigepealt oleks seal tema sünnikoht, teiseks lapsepõlve kasvukoht. Kolmandana tuleb kõne alla juhuslik peatumine läbisõidul, neljandaks aga variant, et ajal, mil Peeter võitles Saksamaal, jättis ta Katariina üksildasse maakohta varjule, eemale pealinna ja Moskva intriigidest ning mõrvaplaanidest. Muide, arhiivides on säilinud 140 Peetri kirja Katariinale.
Isiklikult olin algul kolmanda variandi poolt, et Katariina sõitis Vun­gilt läbi juhuslikult, sünnitas seal ootamatult lapse või juhtus midagi muud. Aga Vungi on natuke kõrval postitee­dest, sinna sattumine pidi olema ju­huslik.

Katariina kasuisa Ernst Glück

Nüüd peaks rääkima natuke ligemalt Katariina kasuisast, pastor Ernst Glückist, läti kiriku- ja koolitegelasest. Pärast Wittenbergi ja Leipzigi ülikoolis õppimist saabus ta 1673 Riiga, töötas kirikuõpetajana ja rajas esimesed läti rahvakoolid, koostas esimesed läti aabitsad, tõlkis katekismuse ja koos abilistega piibli läti keelde (1685–1694). Pärastise keisrinna võttis ta kasutütreks.
Briti entsüklopeedia põhjal sündis Marta Skawronska 1684. aastal Jekabpilsis, läti allikate järgi Krustpilsis. Tegemist on ühe linnaga Daugava jõe kahel kaldal. Erinevus on vaid selles, et esimene kuulus Kuramaa hertsogi­riiki, teine oli Liivimaa osa. Olen näinud ka variante, et ta sündis Rõngu või Rõuge kihelkonnas. Rõngu võib kohe välistada, tegemist on ilmselt ikka Rõugega, sest Rõuge nimekujuks on olnud saksa keeles ka Raugu.
Vana-Laitsna mõis kuulus küll Valka maakonda, kuid osaliselt paiknes see Rõuge kihelkonnas, nii et lahutas Rogosi mõisa (eestistatult Ruusmäe) kaheks tükiks. Tegemist oli segarahvastikuga, põhjapoolses osas olid eestlased ülekaalus, hiljem eestistusid siinsed lätlasedki.
Oli, kuidas oli. Kauaaegne kooliõpetaja Ida Pihlapuu-Uba olevat teadnud, et Vungil olevat olnud keegi kooliõpetaja, kel oli olnud palju kasulapsi. Ehk ka Marta, kuigi üks legend räägib, et tema ema olevat olnud eestlane Elisabet? Aga kuidas leidis Glück Marta? Väga lihtsalt. Kui ta oli loonud 1683 Apukalnas ühe esimese läti rahva­koolidest, käis ta koolilapsi arvatavasti otsimas Vana-Laitsna mõisa alal. Nii jõudis ta ka Ruusmäe lähistele Vungile. Või läks Marta ise Apukalna kooli. Lahendus võibki siin peituda.
Ma loodan, et Hans Uba, kes on Katariina I-t päris põhjalikult uurinud, jõuab nüüd ka uute avastusteni. Need lugejad, kes Ruusmäele satuvad, võivad kohalikust muuseumist Katariina I kohta üllatavaid andmeid kuulda.

Sõjavangist keisrinnaks

Aluksnes on Piiblimuuseum, kus kasvab kolm tamme piiblitõlkimise auks ja mälestuseks. Aluksnes on natuke säilinud ka kindlusevaremeid, mis Vene vägede piiramise ajal õhku lasti ja kust Marta 1702. aastal alustas oma sõjavangiteed, mis aga lõppes koguni keisritroonil 1725. aastal. Marta Skawronska, kes oli jõudnud just rootsi sõduriga abielluda, sattus Šeremetjevi teenijaks, kes ta aga üsna varsti Peetrile loovutas.
Marta Skawronska elust veel nii palju, et see 1702. aasta üürike abielu rootsi sõduriga ei lugenud pärast seda, kui ta 1712 astus abiellu Peeter I-ga, kellega elas koos 13 aastat, misjärel ise keisritroonile istus ja Venemaa esimeseks keisrinnaks sai.
Katariina sünnitas Peetrile lapsi nii enne kui ka pärast abiellumist, kokku 12, kaasa arvatud ühe poja, kes aga piknikul äikese ajal pikselöögist surma sai. Teise versiooni järgi suri poiss 4-aastaselt sisehaigustesse. Suureks kasvas vaid kaks tütart – Anna ja Jelizaveta. Peeter ei jätnud Katariinat maha, sest endine Marta oli talle ennastunustavalt truu, saates tsaari kõikjal. Ülemaailmselt on tuntud lugu sellest, kuidas Katariina aitas Poltaava lahingut võita. Nimelt oli tsaarikassa tühi, lahingut ei tahetud rahastada. Aga Katariina annetas kõik oma kaasasolevad ehted ja lahing saigi võidukalt peetud.
Hiljem kinkis Peeter oma armsale abikaasale mitmeid mõisaid, millest tuntuim on Ahja mõis. Koos ehitasid nad losse Eesti- ja Liivimaa kubermangu, tallinlased said ilusa pargi... Siinkohal olekski ilus lõpetada lugu tütarlapsest, kes Ruusmäe lähedalt oma eluteed alustas, hakkas türanniks ja mässis osavalt mehi oma võrku, et nende kaudu maailma valitseda. Peetri armastuse suurust näitab see, et kuigi ta 1724. aastal vahetult enne Katariina keisrinnaks kroonimist (kindlustamaks Katariinale oma surma puhul troon) laskis hukata naise armukese, kinkis ta naisele kroonimiseks kuldse peakatte, mille hind oli 1,5 miljonit kuldrubla.
Oma naine on ikka väga kallis, olgu ta või endine talutüdruk.

Mälestuskivi ausamba asemel

Miks aga jäi ausammas Ruusmäe lähistele püstitamata? Seletusi on mitu. Võis juhtuda, et asja segasid ära 1905. aasta ärevad sündmused ja segadus riigis. Teine seletus, mis tundub tõenäolisem, oleks see, et läheneva Romanovite dünastia 300. aastapäeva puhul (1913. aastal) ei olnud võimukandjatele meelepärane näidata esimese keisrinna matsi- ehk madalat päritolu.
Igatahes on Ruusmäe inimestel plaa­nis keisrinna arvatav sünnikoht Vungi talus tähistada mälestuskiviga.


VEERG
Minu jaoks sai lugu alguse mõne aasta eest, kui lugesin ühest 1898. aasta ajalehest, et armsad lugejad Lõuna-Eestist võiksid teada anda, kus asub Vungi talu: „Kuskil Eesti piiris, vahest Jurjevi ehk Wõru maakonnas peab ühe tähtsa vana dokumendi järele üks koht olema, mille nimi Wungen on. Dokument on Saksakeeles kirjutatud ja esimene täht W veidi parandatud /- - -/ Sõna lõpp en võib Saksa keele järele olla tehtud. Eesti keeles võib see vahest Wunga ehk Wunge olla. Dokument on 1725 kirjutatud, nii et see nimi siis ehk ka juba kaua enne seda on olemas olnud. Arvamise järele on ta talukoha nimi, vahest ka mõni muu kohanimi. Meie palume, et räägitava nime kohta meile kõiksuguseid võimalisi teateid saadetakse, et asja ligemalt võiks läbi katsuda. Sellel nimel on suur ajalooline mõnu.” Paari nädala pärast teatati, et Wungi nime kohta on juba kahelt poolt teateid tulnud, „nende järele on Rõuges Vana-Laitseni vallas Wungi küla 3 taluga ning Sänna vallas 1 talu Wungi nimega”. Ja siis on infot tulnud Petseri lähedalt ja Luunja vallast.
Mind hakkas asi huvitama ja kuna teadsin, et pensionärist õpetaja Õie Uba on just Vungi talust pärit, küsisin Richard Ubalt, milles asi, kas tegemist on tema naise sünnikohaga. Vas­tuseks sain: „Ah, see on see jutt, et keisrinna Katariina on Vungil sündinud. Kunagi taheti talle sinna ausammas püstita­da ja kaks soldatit valvesse panna.”
Teadsin, et Katariina oli Aluksne pastori Ernst Glücki kasulaps, seepärast turgatas pähe, et Katariina võis ometi teel Peterburist Lätti seal, Vungi talus, peatuda. Siitkaudu käis ta ju mitmel korral Riias. Aga peatuseks valiti ikka kas mõni mõis või klooster. Nii seisab keisrinna tõld tänaseni Petseri kloostri õuel klaaskapis.