www.forte.delfi.ee 30.05.2012
Foto: Dr John MacGinnis / McDonaldi arheoloogiainstituut, Cambridge'i ülikool
Kunagise Assüüria impeeriumi aladel Türgis
töötavad arheoloogid leidsid tõendeid iidse keele kohta, mida kõneldi
umbes 2500 aasta eest.
Keelt kasutas arvatavalt kunagises Tušhani
linnas elanud - tänapäeva Iraani ja Iraagi piirilt sinna küüditatud -
rahvas, kelle ülesanne oli piirialadel linna ehitada ja maad harida,
vahendavad ERR teadusuudised.
Tõendid
nende (senitundmata olnud) keele kohta pärinevad savitahvlilt, mis tuli
päevavalgele 8. sajandil eKr hävinud Tušhani palee varemetest.
Kiilkirjas tahvlikesel seisab nimekiri naistest, keda palees hoiti, ja
kohalike valitsejate nimed.
Teadlased selgitavad ajakirjas Journal of
Near Eastern Studies ilmunud artiklis, et kirja on pandud 144 nime,
millest 60 on tuvastatud.
Neist üksnes paar on Assüüria päritolu,
üksikud annavad tunnistust veel mõnest teadaolevast keelest, kuid
enamus on keeles, mis oli teadlastele seni tundmata.
Väljakaevamised
toimuvad Türgi kaguosas Tigrise jõe kaldal Ziyaret Tepes. Arheoloogid
on seda piirkonda uurinud juba 1997. aastast alates. Kõnealune tahvel
leiti kunagise palee trooniruumist.
Teooriaid selle kohta, kust oli pärit rahvas, kes seda keelt rääkis, on mitmeid.
Teadlastele
tundub kõige veenvam oletus, et rahvas toodi Tušhani kuskilt
sunniviisiliselt. Nimelt olevat olnud see tolleaegsetele kuningatele
iseloomulik võimu kindlustamise viis. Värskelt vallutatult aladelt
küüditati inimesed minema, et murda sealse eliidi vastupanu. Kodust
eemale viidud inimesed olid täielikult sõltuvad assüürlastest ladvikust,
kes nende eluolu nüüdsest kontrollisid.
Iraanis asuvad Zagrose
mäed olid teadaolevalt just sel ajajärgul assüürlaste vallutatud. Seni
ei osanud teadlased seda piirkonda aga ühegi teadaoleva keelega siduda.
Seepärast on iseäranis ahvatlev pidada tahvlitelt leitud keele
kodukohaks just seda piirkonda.
Leitud savitahvlit hoitakse Türgis
Diyarbakiris ning pärast põhjalikku uurimist on kavas see ka avalikult
vaatamiseks välja panna.
Kuidas tundmatut keelt dešifreeriti, on pikemalt kirjas ajakirjas Journal of Near Eastern Studies.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti