Liina Raudvassar
Rõuge kiriku 1900. aastal valmistatud peaukse vooderduse alt tulid esile huvitavad kirjutised.
Kui ajahambast puretud voodrilauad kiriku vanalt ukselt eemaldati, veeris õpetaja Mait Mölder pliiatsiga puidule kirjutatu kokku. Esimene tekst pärineb kirikuukse valmistamise ajast, seal nimetatakse, et kirikuõpetajaks on Rudolf Gottfried Kallas ja köstriks Adolf Assor.
1966. aastal vajas uks hädapärast remonti ja tehti teine kirjutis, millega anti ajastu iseloomustus poliitilist olukorda trotsides: «Aeg on kirikule väga raske. Tugev ateistlik propaganda. Kirikule pealepandud kõrged maksud. Eesti tehtud Nõukoguduse Liidu liidu riigiks.» Õpetajaks oli siis Bernhard Talvar ja organistiks õpetaja abikaasa Hilma Talvar. Mait Mölderi meelest on tegemist kinnitusega, et kirik võttis ka keerulistel aegadel Eesti ühiskonnas tõe kuulutamise ning säilitamise kohustuse. Võib ette kujutada, millega riskides. Eriti pidi seda teadma Bernhard Talvar, kes 1944. aastast viibis 12 aastat poliitvangina Venemaal.
Enne kirikuukse taas vooderdusega katmist jäeti eelnevate kirjutiste eeskujul voodri alla märge tänasest päevast. «Ikka hariliku pliiatsiga, mis näib olevat püsivaim materjal,» selgitab õp Möder. Uksele kirjutati, kes on praegu Rõuge koguduse eesotsas tegevad, tänapäeva iseloomustamiseks nimetati, et Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige; rahval on elu raske ja inimeste väljaränne Eestist on suur; kirik kannatab sekulariseerumise mõjude all, aga liberalismi mõjudele peab veel vastu.
Rõuge kiriku remont tõi pildileiu
Rõuge Maarja kiriku remonditööde käigus, millega alustati jaanuaris ja loodetakse lõpule jõuda eeloleval suvel, leiti pilt kibuvitsakrooni ja purpurse rüüga Jeesusest.
«Meil ei ole õnnestunud selgitada välja pildi autorit ega joonistamise aega,» selgitab koguduse õpetaja Mait Mölder. Kunstiteose leidsid ehitajad kiriku lae pealt prahi seest. Mölder kirjeldab, et maalil kannab Kristus kibuvitstest punutud krooni ning purpurset rüüd.
«Viimane suurem remonditöö oli pikihoone katuse vahetus, aga kandekonstruktsioone pole ilmselt pärast kiriku ehitamist puututud,» selgitab Mait Mölder, lisades, et tööde käigus, mida finantseerivad PRIA ja muinsuskaitseamet, tuli ilmsiks olukorra kogu tõsidus: «40 cm läbimõõduga kandetaladest on korras puitu kohati vaid paari sentimeetri ulatuses, ülejäänu on mädanikust puretud puupuru.» Rõuge kirik ehitati pärast Põhjasõda 1730. aastal neitsi Maarja auks. Põhjalik ümberehitus tehti kirikus 1860. aastal.
Võru firma Kurmik töömehed, kel on varasemad kogemused Võru praostkonna Pindi ja Roosa kirikust, peavad välja vahetama kohati täielikult, kohati osaliselt paljud katuse- ja laekonstruktsioonid. Asjatundjad on rõhutanud, et Rõuge kirik on ülihästi ehitatud, et hoolimata kandekonstruktsioonide nii ulatuslikest kahjustustest hoone üldse püsti püsib.
Remonditakse ka tornikiivri kandekonstruktsioone ja restaureeritakse kiriku peauks.
Õp Mölder kinnitab, et remonttööd ei sega koguduslikku elu, ka nädalasisesed talitused, mille tarbeks töömehed oma tegevuse katkestavad, saavad tehtud. Isegi tolmu kaitseks kilesse pakitud orelit saab kasutada.
Liina Raudvassar
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti