Ebatavalised mikroobid aitasid säilitada Andides laste surnukehi

Umbes 500 aastat tagasi läks grupp inkasid Andides asuva kustunud vulkaani juurde, kus nad matsid jumalate lepitamiseks kolm last elusalt.

999. aastal leidis need lastemuumiad Argentina  Llullaillaco stratovulkaanilt arheoloog Johan Reinhard, kirjutab Live Science.
Ta leidis, et need muumiad on võivad olla maailmas kõige paremini säilinud, kuna neil olid alles nii nahk kui näojooned.
USA Colorado ülikooli teadlane Steve Schmidt luges nende muumiate kohta ning mõistis, et peab paika uurima. Ta eesmärgiks ei olnud mitte muumiad, vaid pinnases leiduvad mikroobid.
Tavapäraselt mikroobide tegevuse mõjul surnukehad lagunevad. Kuid Schmidti arvates leidub Andide kõrgmäestikus mikroobe, mis aitavad surnukehi säilitada.
«Leida inimkeha, mis on 500 aastat pärast matmist ikka peaaegu selline nagu mattes ja ilma balsameerimisaineid kasutades, on väga üllatav,» sõnas teadlane.
Schmidt ja ta meeskond läksidki vulkaanilisele mäele seal leiduvaid mikroobe uurima. Geneetilised testid näitasid, et mäel leidus üsna palju senitundmatuid mikroobe. Kuid kõige enam oli Actinobacteria esindajaid. Nende põhjalt on loodud antibiootikumid.
«Olime varem uurinud maailma väga paljudes paikades leiduvaid pinnaseid, kuid Andides olevas pinnases on erinevaid mikroobide esindajaid vähe. Isegi tavalises koduaia mullas leidub neid rohkem kui seal. See tähendab, et tegemist on väga karmi keskkonnaga,» tõdes Schmidt.
Llullaillaco mäel peavad elusorganismid toime tulema 70n kraadise kuumusega päeval ning miinus 15 kraadiga öisel ajal. Kuna nimetatud mägi asub merepinnast 6739 meetri kõrgusel, siis on seal ka ultraviolettkiirgus väga suur. Samuti on paigas vett minimaalselt. Vett saab paik lume sulamisest, enamik veest aurustub kiiresti.
Uurimine on alles pooleli ja selle tõttu ei ole veel kindlaid andmeid, kas tegemist on täiesti uut liiki mikroobidega. Uurijate sõnul meenutavad Argentina vulkaanilisest pinnasest leitud mikroobid neid, mida leiti Antarctika vulkaani Erebuse juurest.
Kuidas need mikroobid karmides tingimustes ellu jäävad ja elada saavad, ei ole teada. Schmidti arvates võivad nad elutegevuseks kasutada amtosfäärigaase, näiteks süsinikmonoksiidi.
Teadlased ei leidnud vulkaanimäelt klorofülli ega ühtegi tõendit fotosünteesi kohta.
NASA astrobioloogi Chris McKay sõnul meenutavad kuivad ja külmad olud sellel kõrgmäel Marsi keskkonda.
Lastemuumiad leidnud Johan Reinhardi sõnul huvitas teda, kuidas need inimkehad seal säilida said ja ta sai vastuse, et sealsed mikroobid aitasid neid säilitada.