www.elu24.ee 19.06.2012
Viikingilaeva rekonstruktsioon
foto:
Scanpix
Rootsi lõunaranniku lähedalt leiti 800 aasta vanuse laeva jäänused, mis võis olla viikingite laev.
Allveearheoloogide sõnul võib laevavrakk ka aardeid sisaldada, kirjutab The Local.
Kalmari maakonna muuseumi arheoloogi Lars Einarssoni sõnul leiti laev Karlskrona lähedalt Sturköst.
«Tegemist on abatavalise keskaegse vrakiga. See alus on ehitatud puudest, mis võeti maha millalgi 1250 – 1300,» selgitas Einarsson.
Tegemist on pika ja kitsa laevaga, mille pikkus on 14 meetrit ja laius kaks meetrit. Seda kiiret manööverdamist võimaldavat alust kasutati merel ründamiseks ning rannaaladele röövima sõitmiseks.
Laevajäänused asuvad 1,8 meetri sügavusel merepõhjas ning on peaaegu täielikult pinnasega kaetud.
Einarssoni sõnul on selle tõttu laeva uurimine keeruline.
«Jäänuste puudutamisel muutub vesi sogaseks ning uurimine on selle tõttu raskendatud. Kui alus oleks kümme korda sügavamal, oleks seda märgatavalt kergem teha,» selgitas Einarsson.
Laeva väljakaevamine läheb üsna palju maksma. Kuna alus asub Kalmari maakonnas, siis langetavad laeva uurimise üle otsuse selle maakonna esindajad.
«Allveearheolooge huvitab, mis oli selle aluse huku põhjuseks. Tahame teada, kas sellega seostus midagi dramaatilist või uputati see alus, kuna oli muutunud vanamoeliseks või kasutamiskõlbmatuks,» sõnas Einarsson.
Oletatakse, et kui viikingilaev sattus õnnetusse, siis võib sellel siiani olla midagi väärtuslikku. Arheoloogid püüavad leida kohalikust ajaloost ja legendidest viiteid selle aluse kohta.
Kuigi Rootsi meedia on leitud laevale viidanud kui viikingilaevale, ei pruugi see Einarssoni sõnul nii olla.
«Tegemist on viikingilaevade stiilis ehitatud laevaga, kuid see ei tähenda, et seda oleksid kasutanud viikingid. Tegemist on keskajal ehitatud laevaga,» lisas allveearheoloog.
Einarssoni selgitas, et enne keskaega ja keskajal sõitsid laevad üsna ranna lähedal ning Rootsi rannavetes ootavad avastamist veel kümned sarnased jäänused.
Kalmari maakonna muuseumi arheoloogi Lars Einarssoni sõnul leiti laev Karlskrona lähedalt Sturköst.
«Tegemist on abatavalise keskaegse vrakiga. See alus on ehitatud puudest, mis võeti maha millalgi 1250 – 1300,» selgitas Einarsson.
Tegemist on pika ja kitsa laevaga, mille pikkus on 14 meetrit ja laius kaks meetrit. Seda kiiret manööverdamist võimaldavat alust kasutati merel ründamiseks ning rannaaladele röövima sõitmiseks.
Laevajäänused asuvad 1,8 meetri sügavusel merepõhjas ning on peaaegu täielikult pinnasega kaetud.
Einarssoni sõnul on selle tõttu laeva uurimine keeruline.
«Jäänuste puudutamisel muutub vesi sogaseks ning uurimine on selle tõttu raskendatud. Kui alus oleks kümme korda sügavamal, oleks seda märgatavalt kergem teha,» selgitas Einarsson.
Laeva väljakaevamine läheb üsna palju maksma. Kuna alus asub Kalmari maakonnas, siis langetavad laeva uurimise üle otsuse selle maakonna esindajad.
«Allveearheolooge huvitab, mis oli selle aluse huku põhjuseks. Tahame teada, kas sellega seostus midagi dramaatilist või uputati see alus, kuna oli muutunud vanamoeliseks või kasutamiskõlbmatuks,» sõnas Einarsson.
Oletatakse, et kui viikingilaev sattus õnnetusse, siis võib sellel siiani olla midagi väärtuslikku. Arheoloogid püüavad leida kohalikust ajaloost ja legendidest viiteid selle aluse kohta.
Kuigi Rootsi meedia on leitud laevale viidanud kui viikingilaevale, ei pruugi see Einarssoni sõnul nii olla.
«Tegemist on viikingilaevade stiilis ehitatud laevaga, kuid see ei tähenda, et seda oleksid kasutanud viikingid. Tegemist on keskajal ehitatud laevaga,» lisas allveearheoloog.
Einarssoni selgitas, et enne keskaega ja keskajal sõitsid laevad üsna ranna lähedal ning Rootsi rannavetes ootavad avastamist veel kümned sarnased jäänused.
Ametlikult lõppes viikingiaeg 1050/1066 (on mõned eriarvamused), kui see on viikingilaev, siis eestlaste oma, sest nemad lõpetasid palju hiljem viikingiks käimise...
VastaaPoistaOotame täpsemaid andmeid.
Kas kusagil on üldse arheoloogilist tõestust, eestlaste viikingiks käimise kohta? Mulle küll meelde ei tule.
VastaaPoistaSelle eest on palju kirjeldusi ajaloost.
PoistaÜks viimaseid Skandinaavias välja antud viikingiaega tutvustav raamat (nimi ei tule praegu meelde) näitab kaartidel Saaremaad (Ösel, Osilia) ja Lääne-Eestit kui viikingiks käiate piirkonda.
Saaremaalt, Hiiumaalt ja Põhja-Eestist on leitud viikingi/muinasaegseid sõjasadamaid (sö(o)ttesadamad).
Sigtuna vallutamine.
Taanis on vanu kirikuid millede seintel on palve: Jumal kaitse meid kuralaste ja eestlaste eest.
Kõige rikkalikumad hõbeaardeleiud mis on Eestist leitud, pärinevad suures enamuses viikingiajast.
Teadlased on pidanud väga headeks materjaliseks Scandinaavia saagasid, tuntuim Olaf Tryggvepoeg, seal mainitakse selgelt eestlaseid.
Jah, olen lugenud, et saagades mainitakse eestlaseid. Hõbeaarded võivad viidata viikingiks käimisele kuid tegemist võib olla ka elava kauplemisega. Kahju, et ei saa ajast tagasi minna sest hetkel peab ainult oletama, mis võis toimuda.
VastaaPoista