Vallo Reimaa (paremal) ja arheoloog Villu Kadakas Edisel eesseisvaid arheoloogiauuringuid planeerimas.
Foto: Peeter Lilleväli
Ajaloolane Vallo Reimaa tutvustas eelmisel laupäeval Kohtla-Järve lugemissaalis koduloouurijatele maakonna mõisate ja mõisnike ajalugu. Sest vallast on peagi põnevaid uudiseid oodata Ediselt, kus arheoloogid võtavad ette kunagise vasall-linnuse aseme.
Pidasite laupäeval Kohtla-Järve lugemissaalis kodu-uurimispäeval huvitava ettekande Ida-Virumaa mõisatest ja mõisnikest. Teema on maakonnas aktuaalne – äsja said renoveeritud Kukruse mõis ja Saka mõisa härrastemaja.
Nimetatud kaks mõisa on oma praegusel kujul üsna erisugustele sihtrühmadele suunatud turismi- ja puhkemajanduse “tooted” ning selle kõrval laiemat missiooni kohaliku ajaloomälu edasikandjana püüab neist täita vaid Kukruse. See on väga raske ja vastutusrikas ülesanne ja ma loodan, et Kohtla vallal jätkub jõudu seda teed visalt edasi käia. Suurimaks ohuks on pseudoajaloo radadele eksimist, mis on tabanud näiteks Rakvere linnust.
Milline on teile isiklikult kõige huvitavam ja põnevam mõis maakonnas? Mõisa teeb põnevaks eeskätt temaga seotud “lugu”, mis seab eelisseisundisse loomulikult pikema ajalooga mõisad. Arhitektuurimälestistena on kõige unikaalsemad loomulikult keskajast pärit mõisahooned, mida meie maakonnas on säilinud kolm: Kalvi linnus (neist kõige vanem) ning Järve ja Purtse kindlustatud mõisamajad.
Kahjuks on peaaegu täielikult hävinud suurim keskaegne vasall-linnus Edisel, mille väravatorn veel pärast Teist maailmasõda osaliselt säilinud oli. Selle tegelik suurus ja ehituslik iseloom selguvad tõenäoliselt lähiajal arheoloogiliste uurimistööde tulemusena. Uusaja alguse säilinud mõisahoonetest on arhitektuuriliselt silmapaistvaim Maidla mõisa peahoone.
Millised mõisnike suguvõsad olid juhtivad meie maakonna alal?
Keskaja puhul saab pigem rääkida vasallidest, kelle kujunemine sellisteks mõisnikeks, keda eesti rahvatraditsioon mäletab, algas alles pärast Liivi sõda Rootsi ajal. Taani ajast kuni 15. sajandi alguseni oli kõige suurem maaomanik Alutagusel Kärkna ehk Valkena tsistertslaste klooster, kellele kuulusid peaaegu kogu hilisem Iisaku kihelkond, vähemalt pool Jõhvi kihelkonnast ja Lüganuse kihelkonna lääneosa.
Viieteistkümnenda sajandi teisel poolel algas Taubede suguvõsa tõus ning nende keskuseks said Edise ja Purtse mõisad. Nad olid tuntud suurte ehitajatena, kes peale oma mõisate kindlustamise aitasid tugevamaks ehitada ka Jõhvi ja Lüganuse kirikuid. Hilisemast perioodist omasid Lodede ja Taubedega võrdset haaret ainult Stackelbergid, kelle peamõisaks sai Püssi. Nad osalesid mitme põlvkonna vältel ka suures poliitikas, esindades suursaadikutena Tsaari-Venemaad paljudes Euroopa riikides.
Kui aga välja valida üks konkreetne n-ö lemmikmõisnik, siis on selleks kindlasti Robert Toll Kukruselt, kelle kogutud ajalooürikud on tänini peamine allikas Eesti mõisate vanema ajaloo uurimisel.
Seega on siinsed vanimad mõisad munkade rajatud?
Kärkna tsistertslased rajasid oma hiigelvalduste haldamiseks esimese majandusmõisate süsteemi, mille juurde kuulusid kindlasti ka vesiveskid ja kalatiigid. Nende rajatud on Kurtna, Jõhvi ja Aa mõisad ning tõenäoliselt ka Pühajõe. Hiljem pole ükski vasall ega mõisnik Alutagusel nii suuri valdusi omanud. Seejuures kasutasid mungad usinasti ka muistset rannaõigust ning osalesid 1287. aastal koos teiste rannaäärsete vasallidega kahe karile jooksnud Lüübeki kaupmeeste koge rüüstamises.
Hiljem vahetasid Valkena mungad oma siinsed valdused Liivi orduga, kes asutas selle tulemusena uue Vasknarva foogtkonna, ning senistest kloostrimõisatest said ordurüütlite majandusmõisad. Samal ajal algas ka Lodede vasallisuguvõsa kiire laienemine. Nende rajatud on Kohtla, Ereda, Kukruse, Sompa, Peeri ja Järve mõisad Jõhvi kihelkonnas ning Püssi ja Erra mõisad Lüganusel.
Omaette teema on Taani kuninga haldusmõisad, mille kohta väga täpseid andmeid ei ole, kuid tõenäoliselt olid nendeks Edise ja Purtse. Need kuulusid kuninga kohalikele ametnikele, kelle ülesandeks oli maksude kogumine ning seaduste täitmise jälgimine. Tõenäoliselt võib sellesse ritta lisada ka Aseri mõisa, mis on saanud oma nime Asserieni-nimeliselt Taani kuninga teenistusvasallilt.
Eestis on levinud kahte laadi arvamusi mõisate kohta. Ühed ülistavad siiani mõisates viljeletud kultuuri ja selle tähtsust meie ajaloos, teised leiavad, et tegu oli n-ö anastajate võimu sümboliga.
Igal asjal on mitu poolt. Rootsi ajal alanud ning Tsaari-Venemaa ajal eriti rängaks muutunud pärisorjus jättis Eesti rahvuslikule eneseteadvusele ränga jälje. Seda, et keskajal omas talupoeg relvakandmisõigust ja osales kohalike maaisandate sõjakäikudel, me ju enam ei mäleta.
Teiselt poolt oleme sajandite vältel kultuuriliselt sedavõrd lähenenud, et näiteks lõunaeurooplane tajub meid saksa kultuuri ühe haruna. Näiteks Eesti rahvustoidud pärinevad suuresti mõisaköögist, meie uuemate rahvariiete mustrid on kopeeritud Saksa eeskujudelt, paljud Koidula ja Kreutzwaldi kirjatööd on tegelikult saksa tõlked jne.
Mõis kui nähtus ise on aga koos oma nimega pärit juba muinasajast ning esimesed mõisnikud olid meie muinasvanemad, sh Lembitu. Osa neist jätkas uute isandate teenistuses ning ajapikku saksastus. Nii näiteks on kunagistest Maidla vanematest pärit kuulus Maydellide aadlisuguvõsa.
Millised on viimased huvitavad avastused Ida-Virus asunud mõisate vallas?
Ma loodan, et kõige põnevamad avastused ootavad alles ees ning on seotud arheoloogiliste uuringutega Edise vasall-linnusel.
Millised võiksid olla järgmised sammud meie mõisate tutvustamisel?
Esmalt peaks kirjeldama ning inventeerima kõik ehitised ja rajatised, mis on veel säilinud kunagistest mõisakompleksidest. Kõige kurvemas olukorras on arvukad majandus- ja abihooned, mis moodustavad arvukaima osa mõisaarhitektuurist. Seejärel on võimalus hakata kujundama hoone hoone järel nendele uut tulevikku, kas või lihtsalt dekoratiivsete maastikuelementidena.
Väga kurvas olukorras on keskaegne Kalvi vasall-linnus, mis laguneb iga aastaga üha enam. Samas on tegemist Ida-Virumaa ühe tähtsama arhitektuurimälestisega.Teil on kindlasti olemas materjal Ida-Virumaa mõisaid tutvustava monograafia väljaandmiseks. Milline see võiks välja näha?
Kõige põnevam on minule varasem vasallide periood, kuid seal on veel palju põnevaid lahtisi otsi, mis vajavad uurimist. Seetõttu on lihtsam avaldada artiklite kaupa, vastavalt valmivale materjalile. Näiteks praegu on toorikuna valmis materjal Lüganuse kihelkonna vanematest suguvõsadest ning teine väga põnev materjal Asserieni-nimelisest vasallisuguvõsast.
Millised on peamised allikad, kust ajaloolastest mõisauurijad informatsiooni saavad?
Vanema ajaloo osas kindlasti Kukruse ürikute kogu, mis asub praegu Eesti ajalooarhiivis Tartus Toomemäe nõlval. Tsaari-Venemaa perioodi puhul sõltub heast õnnest, kas mõisaarhiiv on mingil kujul säilinud või mitte. Kui on, siis asub see samuti Tartus Eesti ajalooarhiivis. Baltisaksa suguvõsade genealoogilisi materjale on väga palju ka publitseeritud. Ühelgi juhul ei pääse aga saksa keele oskuseta.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti