www.elu24.ee 06.06.2012
foto:
wikipedia.org
Kalapüüdmine on sama vana kui inimkond.
Arheoloogid leidsid Rootsi ranniku lähedalt Läänemerest kalapüünised,
mis asjatundjate hinnangul on umbes 9000 aastat vanad, kirjutab BBC.
Tegemist võib olla maailma vanimate kalapüünistega.
Rootsi Södertorni ülikooli arheoloogidegrupp leidis merepõhjast inimsõrme jämedused sarapuukepid, mis moodustasid kunagi püünised
Arheoloogide selgitusel valmistati iidsetel aegadel keppidest kalapüünised, mis paigutati merepõhja.
«Tegemist võib olla vanima tõendiga kalapüügi kohta,» selgitas merearheoloog Johan Ronnby.
Ronnby kolleeg Arne Sjöström lisas, et leitud kepid võisid olla osa vitstest püünisest või lõksust.
Seitsme kalapüünise jäänused avastati Lõuna-Rootsi ranniku lähedalt 5 – 12 meetri sügavuselt.
Sjöströmi sõnul on maailma erinevatest paikadest varem samasuguseid vanu püüniseid leitud.
Rootsi vetest leitud ühele kalapüünisele tehtud süsinikmeetodil uurimine näitas, et see on umbes 9000 aasta vanune.
Kaheksandal sajandil eKr hakati tegelema põllumajandusega ning tekkisid maailma esimesed linnad.
Tegemist võib olla maailma vanimate kalapüünistega.
Rootsi Södertorni ülikooli arheoloogidegrupp leidis merepõhjast inimsõrme jämedused sarapuukepid, mis moodustasid kunagi püünised
Arheoloogide selgitusel valmistati iidsetel aegadel keppidest kalapüünised, mis paigutati merepõhja.
«Tegemist võib olla vanima tõendiga kalapüügi kohta,» selgitas merearheoloog Johan Ronnby.
Ronnby kolleeg Arne Sjöström lisas, et leitud kepid võisid olla osa vitstest püünisest või lõksust.
Seitsme kalapüünise jäänused avastati Lõuna-Rootsi ranniku lähedalt 5 – 12 meetri sügavuselt.
Sjöströmi sõnul on maailma erinevatest paikadest varem samasuguseid vanu püüniseid leitud.
Rootsi vetest leitud ühele kalapüünisele tehtud süsinikmeetodil uurimine näitas, et see on umbes 9000 aasta vanune.
Kaheksandal sajandil eKr hakati tegelema põllumajandusega ning tekkisid maailma esimesed linnad.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti