www.elu24.ee 31.05.2012
Kolmandast sajandist pKr pärit Vana-Rooma laeva ja lasti jäänused
foto:
Scanpix
Allveearheoloogid leidsid Kreeka Korfu saare lähedalt meresügavusest kahe Vana-Rooma laeva jäänused.
Uurijate sõnul lükkas see leid ümber varem levinud arvamuse, et vana
aja laevnikud hoidsid väga ranna lähedale, edastab Yahoo News.
Laevade jäänused asuvad 1,2 – 1,4 kilomeetri sügavusel merepõhjas Korfu saare ja Itaalia vahelisel alal.
Kreeka kultuuriministeeriumi teatel leiti 2. -3. sajandist pKr. pärit aluste jäänused kui uuriti merepõhja Kreeka-Itaalia gaasitrassi rajamiseks.
Tegemist on Vahemeres ühtede sügavamal asuvate laevavrakkidega. Sügavuse rekordit hoiab enda käes 1999. aastal Küprose lähedalt avastatud vrakk, mis on kolme kilomeetri sügavusel.
Ajaloolaste sõnul sõitsid keset merd tavaliselt sõjalaevad, millel ei olnud liigset ballasti ega kaupa. Kaubalaevad seevastu hoidusid ranna lähedale, et hoida kallihinnalist lasti tormikahjustusi saamast.
«Vahemere põhjas on palu Rooma impeeriumi ajast pärit laevajäänuseid. Nüüd leitud on rannast kaugel ning üsna sügaval. Seni kehtiva teooria kohaselt ei seilanud väikesed alused, mille pikkus ulatus 24 meetrini rannast väga kaugel, sest õnnetuse tekkides oli meeskonnal suurem võimalus eluga pääseda,» sõnasid arheoloogid.
USA Wood Hole´i okeanograafiainstituudi arheoloogi Brendan Foley sõnul on viimastel aastatel tehtud Vahemere põhjas kindlaks suur hulk iidseid laevu, mis on hukkunud rannast kaugel. Need leiud peaksid eksperdid muutma seni kehtinud teooriat ranna lähedal seilamisest.
USA merenduseksperdi Jeffrey Royali arvates sundis iidseid laevajuhte rannast eemale hoidma tugev tuul, mis oleks võinud nende aluse karidele paisata.
Kreeka okeanograafiainstituudi uurimisalus kasutas merepõhja uuringutel radarit ja veealuseid uurimisroboteid. Uuring paljastas lisaks laevajäänustele ka aluste pardal olnud kauba – amforad, marmoresemed, meeskonna toiduvalmistamise riistad, ankrud, ballastkivid ja muud.
Ühe laevajäänuse juurest avastati amforad, mis pärinevad vaid Põhja-Aafrikast. Oletatakse, et see alus seilas Põhja-Aafrikast Kreekasse ning tegi vahepeatuse Itaalias.
Laevade jäänused asuvad 1,2 – 1,4 kilomeetri sügavusel merepõhjas Korfu saare ja Itaalia vahelisel alal.
Kreeka kultuuriministeeriumi teatel leiti 2. -3. sajandist pKr. pärit aluste jäänused kui uuriti merepõhja Kreeka-Itaalia gaasitrassi rajamiseks.
Tegemist on Vahemeres ühtede sügavamal asuvate laevavrakkidega. Sügavuse rekordit hoiab enda käes 1999. aastal Küprose lähedalt avastatud vrakk, mis on kolme kilomeetri sügavusel.
Ajaloolaste sõnul sõitsid keset merd tavaliselt sõjalaevad, millel ei olnud liigset ballasti ega kaupa. Kaubalaevad seevastu hoidusid ranna lähedale, et hoida kallihinnalist lasti tormikahjustusi saamast.
«Vahemere põhjas on palu Rooma impeeriumi ajast pärit laevajäänuseid. Nüüd leitud on rannast kaugel ning üsna sügaval. Seni kehtiva teooria kohaselt ei seilanud väikesed alused, mille pikkus ulatus 24 meetrini rannast väga kaugel, sest õnnetuse tekkides oli meeskonnal suurem võimalus eluga pääseda,» sõnasid arheoloogid.
USA Wood Hole´i okeanograafiainstituudi arheoloogi Brendan Foley sõnul on viimastel aastatel tehtud Vahemere põhjas kindlaks suur hulk iidseid laevu, mis on hukkunud rannast kaugel. Need leiud peaksid eksperdid muutma seni kehtinud teooriat ranna lähedal seilamisest.
USA merenduseksperdi Jeffrey Royali arvates sundis iidseid laevajuhte rannast eemale hoidma tugev tuul, mis oleks võinud nende aluse karidele paisata.
Kreeka okeanograafiainstituudi uurimisalus kasutas merepõhja uuringutel radarit ja veealuseid uurimisroboteid. Uuring paljastas lisaks laevajäänustele ka aluste pardal olnud kauba – amforad, marmoresemed, meeskonna toiduvalmistamise riistad, ankrud, ballastkivid ja muud.
Ühe laevajäänuse juurest avastati amforad, mis pärinevad vaid Põhja-Aafrikast. Oletatakse, et see alus seilas Põhja-Aafrikast Kreekasse ning tegi vahepeatuse Itaalias.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti