www.elu24.ee 05.06.2012
Ümarmaja rekonstruktsioon
foto:
wikipedia.org
Arheoloogid leidsid pronksiajastust pärit majade jäänustes 4000 aasta vanused külmkambrid, kus võidi säilitada piima ja liha.
Need «külmikud» leiti Šotimaalt Argyllist Dunstaffnage`is tehtavatel
väljakaevamistel kunagiste ümarmajade asupaigas, edastab Daily Mail.
«Nende jahutuskohtade või keldrite puhul oli tegemist paikadega, kus hoiti piima ja liha,» selgitas arheoloogiaorganisatsiooni Argyll Archaeology arheoloog Clare Ellis.
«Tegemist on täiesti uuelaadse asjaga, mida varem ei ole Šotimaalt leitud. Seni oldi arvamusel, et tegemist oli ümarate aukudega, kuhu pandi ümarmaja katust üleval hoidvad palgid. Kuid meie arvates oli tegemist ümarmaja põranda sisse rajatud madalate hoiukohtade või keldritega. Need olid pealt kaetud puiduga,» lisas arheoloog.
Rauaajastul olid banaanikujulised keldrid ning pronksiaja keldrid võisid olla nende eelkäijad.
«Tegemist oli maja põranda sees olevate kõige jahedamate paikadega. Need olid omamoodi varajased «külmikud». Lisaks piimale ja värskele lihale hoiti seal juustu, kuivatatud liha, soolatud kala ja vilja,» jätkas Ellis.
Ta lisas, et seal oli ka hea ventilatsioon.
Briti arheoloogid on juba varem leidnud Orkney saartelt neoliitikumiajastu toidusäilitamiskoha, kuid Dunstaffnage`is on tegemist kõige esimeste keldritega, mis on leitud ümarmajade kunagisest asukohast.
Ümarmajade jäänuste lähedalt leiti ka iidseid matmispaiku, kust paljastusid 3000 – 4000 aasta vanused majapidamisnõud.
«See on üsna üllatav, et nii palju ümarmajade jäänuseid on ühes kohas säilinud. Kuna tegemist oli üsna väikeste majadega, siis võib oletada, et neis elasid tavalised inimesed, mitte hõimujuhid. Samas oli Argylli piirkond siis üsna rahvarohke,» lisas arheoloog.
«Nende jahutuskohtade või keldrite puhul oli tegemist paikadega, kus hoiti piima ja liha,» selgitas arheoloogiaorganisatsiooni Argyll Archaeology arheoloog Clare Ellis.
«Tegemist on täiesti uuelaadse asjaga, mida varem ei ole Šotimaalt leitud. Seni oldi arvamusel, et tegemist oli ümarate aukudega, kuhu pandi ümarmaja katust üleval hoidvad palgid. Kuid meie arvates oli tegemist ümarmaja põranda sisse rajatud madalate hoiukohtade või keldritega. Need olid pealt kaetud puiduga,» lisas arheoloog.
Rauaajastul olid banaanikujulised keldrid ning pronksiaja keldrid võisid olla nende eelkäijad.
«Tegemist oli maja põranda sees olevate kõige jahedamate paikadega. Need olid omamoodi varajased «külmikud». Lisaks piimale ja värskele lihale hoiti seal juustu, kuivatatud liha, soolatud kala ja vilja,» jätkas Ellis.
Ta lisas, et seal oli ka hea ventilatsioon.
Briti arheoloogid on juba varem leidnud Orkney saartelt neoliitikumiajastu toidusäilitamiskoha, kuid Dunstaffnage`is on tegemist kõige esimeste keldritega, mis on leitud ümarmajade kunagisest asukohast.
Ümarmajade jäänuste lähedalt leiti ka iidseid matmispaiku, kust paljastusid 3000 – 4000 aasta vanused majapidamisnõud.
«See on üsna üllatav, et nii palju ümarmajade jäänuseid on ühes kohas säilinud. Kuna tegemist oli üsna väikeste majadega, siis võib oletada, et neis elasid tavalised inimesed, mitte hõimujuhid. Samas oli Argylli piirkond siis üsna rahvarohke,» lisas arheoloog.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti