Allveearheoloog leidis neli laevavrakki

www.meiemaa.ee 06.07.2012


Autor: Ahto Jakson

Eesti allveearheoloog Vello Mäss leidis sonari abil Saare- ja Hiiumaa vahelt mere põhjast neli laevavrakki. Milliste kunagiste alustega on tegemist, selgitab lähem uurimine.

“Vaatan sonari salvestised rahulikult üle, siis saab pilt selgemaks. Salvestasime uppunud laevade kujutised. Nende järgi on võimalik kindlaks teha aluste tüüp, vrakkide mõõtmed, säilivusaste ja kas nad on terved või purustatud,” ütles Mäss.
“Esialgne pilt on kujunemas, kuid enamik neist vajab täiendavat uurimist,” lisas ta. Muinsuskaitseamet, rahvusarhiiv ja meremuuseum tegelevad ühiselt Eesti vrakiregistri koostamisega. Sel eesmärgil käis Vello Mäss ka paaripäevasel uurimisretkel kahe saare vahelisel alal. “Vaja oleks veel palju käia ja uurida, kuid kütus hakkab lõppema,” lausus Mäss. Ta ei osanud lubada, millal taas Saaremaa kanti võib sattuda.

Arheoloogid leidsid Soela väinast Imanta vraki

 www.saartehaale.ee Evely Aavik

Selle nädala uurimisretk Saaremaa ja Hiiumaa vahelises Soela väinas oli allveearheoloogidele üliedukas, sest leiti neli laevavrakki. Üks neist on tänavune tippleid – sõjalaev Imanta, mille leidmiseks retk ette võetigi.

“See oli nüüd selle uuringu tippleid,” iseloomustas Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teadur ja uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss ühte Soela väinast leitud vrakkidest, 1941. aasta suvel hukkunud Läti miinilaeva Imanta.

“See versioon vajab nüüd edaspidist täiendavat kontrollimist,” lisas Vello Mäss, kes ei osanud eile veel öelda, kuidas täpselt ja kellega koostöös seda tehakse, sest tööd vajavad läbimõtlemist ja ettevalmistamist.

Vello Mässi hinnangul sobib vrakk Imanta suurusega, aga kuna see on pooleks ja kahjustatud, siis tuleks lisaks sonaripiltidele teha ka allveeuuring. Mässi sõnul tasub seda teha.

Mässile teadaolevalt seda laeva varem otsitud ei ole ja vraki asukoht oli siiani teadmata.

“Meil olid andmepangas teatud andmed ja vihjed ning viited, kust otsida ja sealt me siis tõesti leidsime pooleks murdunud sõjalaeva,” nentis Mäss.

Kaardistati ka kahe purjelaeva ja ühe kaubalaeva vrakk. Üks purjelaevadest oli pisike, kuid teine uhkem. Allveearheoloogide hinnangul pärineb kolmemastiline purjekas 19. sajandist.

Kolmas leid oli väga uhke vanamoeline kaubalaev, nelja luugiga, nagu nad tavaliselt olid ning pärineb Mässi sõnul tõenäoliselt Esimese maailmasõja ajast. Vrakk näis olevat terve ja allveearheoloogid said sellest suurepärase arvutikujutise.

“Merendusajaloo uurimise seisukohalt on see kindlasti huvitav, sest iga uppunud laev on üks lehekülg mereajaloost,” rääkis Mäss.

Meremuuseum on teinud uurimistööd juba üle kolme aastakümne ning kogunenud on üsna mahukas andmepank. Veealuste võimalike leidude kohta on infot koguda aidanud nii kalalaevade kaptenid kui ka näiteks veeteede amet, kes on palunud teatud kahtlusi kontrollida.

“Ühesõnaga, andmepanka, kus merel tööd teha, mida otsida ja kontrollida, on meil piisavalt palju,” tõdes Vello Mäss, lisades, et Eesti vetes on palju veel uurimata kohti.