www.elu24.ee 11.07.2012
Arheoloogid avastasid, et üle 500
aasta tagasi kui esimesed eurooplased Uude Maailma jõudsid, asus Kanadas
Ontario järve ääres tollane suurlinn
foto:
wikipedia.org
Põhja-Ameerika kirdeosa suurim linn tänapäeval on New York ehk Pig Apple.
Arheoloogid avastasid, et üle 500 aastat tagasi kui esimesed
eurooplased Uude Maailma jõudsid, asus Kanadas Ontario järve ääres
tollane suurlinn, edastab Live Science.
Tegemist oli Mantle´i hõimu asupaigaga, mille kõrgperiood oli 1500 – 1530.
2003 – 2005 tehtud väljakaevamised tõid sealt päevavalgele 98 pikkmaja, linna ümbritsenud puidust kaitseaiad ja üle 200 000 eseme. Nende seas oli üsna palju inimnägusid kujutavaid maske ning loomakujusid.
History Channel tegi leidudest dokumentaalfilmi «Curse of the Axe».
«Tegemist oli tõeliste Indiana Jonesi stiilis leidudega. See paik oli tollane kompleksne ja suurim linn. Kõik arheoloogid, kes on Mantle´i leidudega tutvunud, on üllatunud,» sõnas arheoloog Ron Williamson.
Teadlaste sõnul elas selles linnas 1500 – 1800 elanikku. Linna ümbritsesid põllud, mille suurus on võrreldav Manhattani saare suurusega.
«Mantle oli oma ligi 2000 elanikuga tollane suurlinn, mille suurus vastab mõnede Euroopa keskaegsete linnade suurusele. Kuigi kultuurid olid väga erinevad, oli linnaelu üsna sarnane,» selgitas Georgia ülikooli teadlane Jennifer Birch.
Hoolimata suurusest, ei jäänud see paik varem arheoloogidele silma. Üheks selle põhjuseks on asjaolu, et linnas olid puidust ehitised ning need ei säilinud eriti.
Uurijate sõnul ei kasutatud kõiki 98 pikkmaja ühekorraga. Uuring näitas, et uuemaid maju on vanemate jäänuste peale ehitatud. Maksimaalselt kasutati korraga 55 maja.
Paigast leiti ka põlengu jälgi. Nende uurimine näitas, et üks maja põles kunagi maha, kuid teised suudeti päästa.
Williamsoni sõnul oli see tähelepanuväärne, kuna majad olid puidust ning üksteisele väga lähedal.
Mantle´ist leitud esemed ja kunst viitavad viiele irokeesi hõimule.
Mantle´ist leiti ka Põhja-Ameerika Suure järvistu alalt pärit vanimad Euroopa päritolu esemed. Nendeks on kaks vasest nõud ning osa ära kulunud kirvest. Raudsemel on tegija märk, mis viitab, et see pärineb Põhja-Hispaaniast.
Teada on, et 16. sajandi alguses seilasid baskidest kalurid ja vaalapüüdjad Newfoundlandi ja Labradori poolsaare juurde. Uurijate arvates liikusid baskid mööda St. Lawrence´i jõge edasi kuni Mantle`ni, kus nad kohalikega esemeid vahetasid.
Samas leiti märke kohalike hõimude vahelisest sõjast ja arveteõiendamisest. Ajalooallikatest on teada, et toimusid tapmised ja skalpeerimised.
Uurijate sõnul leidis Mantle`i piirkonnas aset midagi sellist, mida saab võrrelda Teise maailmasõjaga ning pärast mida loodi tänapäeva maailmas mõjuvõimsaks kujunenud ÜRO ja NATO.
«Neil olid oma variandid ÜROst ja NATOst. Nende ühendused püüdsid sõjategevust lõpetada, majanduslikke ning kultuurilisi suhteid arendada,» sõnasid teadlased.
Uurijate sõnul ei kestnud rahuperiood pikalt, sest saabusid eurooplased, kes hakkasid Põhja-Ameerikas alasid vallutama.
«Eurooplaste saabumisega käivitus uus vägivallaetapp, mille keskmes oli karusloomade küttimine ja nahkadega kauplemine,» tõdeti.
Tegemist oli Mantle´i hõimu asupaigaga, mille kõrgperiood oli 1500 – 1530.
2003 – 2005 tehtud väljakaevamised tõid sealt päevavalgele 98 pikkmaja, linna ümbritsenud puidust kaitseaiad ja üle 200 000 eseme. Nende seas oli üsna palju inimnägusid kujutavaid maske ning loomakujusid.
History Channel tegi leidudest dokumentaalfilmi «Curse of the Axe».
«Tegemist oli tõeliste Indiana Jonesi stiilis leidudega. See paik oli tollane kompleksne ja suurim linn. Kõik arheoloogid, kes on Mantle´i leidudega tutvunud, on üllatunud,» sõnas arheoloog Ron Williamson.
Teadlaste sõnul elas selles linnas 1500 – 1800 elanikku. Linna ümbritsesid põllud, mille suurus on võrreldav Manhattani saare suurusega.
«Mantle oli oma ligi 2000 elanikuga tollane suurlinn, mille suurus vastab mõnede Euroopa keskaegsete linnade suurusele. Kuigi kultuurid olid väga erinevad, oli linnaelu üsna sarnane,» selgitas Georgia ülikooli teadlane Jennifer Birch.
Hoolimata suurusest, ei jäänud see paik varem arheoloogidele silma. Üheks selle põhjuseks on asjaolu, et linnas olid puidust ehitised ning need ei säilinud eriti.
Uurijate sõnul ei kasutatud kõiki 98 pikkmaja ühekorraga. Uuring näitas, et uuemaid maju on vanemate jäänuste peale ehitatud. Maksimaalselt kasutati korraga 55 maja.
Paigast leiti ka põlengu jälgi. Nende uurimine näitas, et üks maja põles kunagi maha, kuid teised suudeti päästa.
Williamsoni sõnul oli see tähelepanuväärne, kuna majad olid puidust ning üksteisele väga lähedal.
Mantle´ist leitud esemed ja kunst viitavad viiele irokeesi hõimule.
Mantle´ist leiti ka Põhja-Ameerika Suure järvistu alalt pärit vanimad Euroopa päritolu esemed. Nendeks on kaks vasest nõud ning osa ära kulunud kirvest. Raudsemel on tegija märk, mis viitab, et see pärineb Põhja-Hispaaniast.
Teada on, et 16. sajandi alguses seilasid baskidest kalurid ja vaalapüüdjad Newfoundlandi ja Labradori poolsaare juurde. Uurijate arvates liikusid baskid mööda St. Lawrence´i jõge edasi kuni Mantle`ni, kus nad kohalikega esemeid vahetasid.
Samas leiti märke kohalike hõimude vahelisest sõjast ja arveteõiendamisest. Ajalooallikatest on teada, et toimusid tapmised ja skalpeerimised.
Uurijate sõnul leidis Mantle`i piirkonnas aset midagi sellist, mida saab võrrelda Teise maailmasõjaga ning pärast mida loodi tänapäeva maailmas mõjuvõimsaks kujunenud ÜRO ja NATO.
«Neil olid oma variandid ÜROst ja NATOst. Nende ühendused püüdsid sõjategevust lõpetada, majanduslikke ning kultuurilisi suhteid arendada,» sõnasid teadlased.
Uurijate sõnul ei kestnud rahuperiood pikalt, sest saabusid eurooplased, kes hakkasid Põhja-Ameerikas alasid vallutama.
«Eurooplaste saabumisega käivitus uus vägivallaetapp, mille keskmes oli karusloomade küttimine ja nahkadega kauplemine,» tõdeti.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti