www.elu24.ee 19.07.2012
Palmyra
foto:
wikipedia.org
Süüria kõrbes asuv Palmyra on nüüdseks varemetelinn, kuid Rooma impeeriumi õitseajal oli see suur kaubandusmetropol.
Arheoloogid on Palmyrat uurinud juba sajandi, kuid siiani ei ole lõpuni
lahendatud saladust, kuidas sai 200 000 elanikuga linn õitseda keset
viljatut kõrbe, kirjutab National Geographic.
See linn asus Aasiat ja Roomat ühendaval kaubateel.
«See linna oli nagu oaas keset kõrbe, kuid ei ole täiesti selge, kust vett saadi ning kuidas varustasid kohalikud end toiduga,» sõnas Poola Varssavi ülikooli teadlane Michal Gawlikowski.
Ta lisas, et tegemist oli suurlinnaga, kus olid uhked ehitised ja suured turuplatsid ning kus kaubeldi siidi, hõbeda, maitseainete ja muu kaubaga, mis pärinesid Indiast ja Hiinast.
Norra Bergeni ülikooli arheoloog Jørgen Christian Meyer püüdis asjasse selgust tuua, kui ta 2008. aastal Palmyras väljakaevamisi alustas.
Ta leidis, et mägiselt alalt pärinev vihma- ning ojavesi aitas ala niisutada, võimaldades seal taimede kasvamist.
Meyer leidis linnast veekanalite ja reservuaaride võrgustiku jäänused. Arheoloogi sõnul koguti neisse vihma ja ojade vett.
Linna ümbruses kasvatati oliive, viigimarju ja pistaatsiapähkleid. Sealt veeti neid ka Roomasse müügile ning Süürias kasvatatakse neid siiani.
Samuti võidi kasvatada otra ning muid teravilju, sest Mayer ja ta meeskond leidsid uuritud alalt odra õietolmu jäänuseid.
Meyeri sõnul võis linnale saada saatuslikuks kliimamuutus.
«Juba pikka aega on diskuteeritud selle üle, kas antiikajal toimus kliimamuutus. Samas ollakse veendunud, et makrokliima ei ole alates antiikajast kuigivõrd muutunud. Selles küsimuses ei olda üksmeelele jõutud,» selgitas Mayer.
Palmyra lähedased alad on kuivad, kuid Meyeri arvates oli seal põllumajandus võimalik tänu ressursside oskuslikule kasutamisele.
Arheoloogide sõnul säilis see süsteem umbes 700. aastani ehk kauem kui Rooma riik. Palmyra hakkas tühjaks jääma ja lagunema alles siis.
Poola arheoloogi Gawlikowski kinnitas, et linna ümber võisid olla farmid, kus kasvatati mitmesuguseid taimi.
Samuti arvatakse, et kuna Palmyra asus kaubateel, siis võis see olla maksuparadiis.
Aasiast pärit kaubad toodi Eufrati jõge mööda üles ning edasi viidi kaubakaravanidega läbi Palmyra Vahemere sadamatesse, kust need jõudsid Vana-Rooma erinevatesse paikadesse.
Meyeri kinnitusel linn õitses ning nii kaupmeestel kui farmeritel läks hästi ning nad olid jõukad. Samuti võidi seal kaupade vedamise jaoks kaameleid kasvatada.
Arheoloogid said Süürias asuvat Palmyrat viimati uurida 2011. aastal. Nüüd Süürias aset leidev sõjaline konflikt seda ei võimalda.
See linn asus Aasiat ja Roomat ühendaval kaubateel.
«See linna oli nagu oaas keset kõrbe, kuid ei ole täiesti selge, kust vett saadi ning kuidas varustasid kohalikud end toiduga,» sõnas Poola Varssavi ülikooli teadlane Michal Gawlikowski.
Ta lisas, et tegemist oli suurlinnaga, kus olid uhked ehitised ja suured turuplatsid ning kus kaubeldi siidi, hõbeda, maitseainete ja muu kaubaga, mis pärinesid Indiast ja Hiinast.
Norra Bergeni ülikooli arheoloog Jørgen Christian Meyer püüdis asjasse selgust tuua, kui ta 2008. aastal Palmyras väljakaevamisi alustas.
Ta leidis, et mägiselt alalt pärinev vihma- ning ojavesi aitas ala niisutada, võimaldades seal taimede kasvamist.
Meyer leidis linnast veekanalite ja reservuaaride võrgustiku jäänused. Arheoloogi sõnul koguti neisse vihma ja ojade vett.
Linna ümbruses kasvatati oliive, viigimarju ja pistaatsiapähkleid. Sealt veeti neid ka Roomasse müügile ning Süürias kasvatatakse neid siiani.
Samuti võidi kasvatada otra ning muid teravilju, sest Mayer ja ta meeskond leidsid uuritud alalt odra õietolmu jäänuseid.
Meyeri sõnul võis linnale saada saatuslikuks kliimamuutus.
«Juba pikka aega on diskuteeritud selle üle, kas antiikajal toimus kliimamuutus. Samas ollakse veendunud, et makrokliima ei ole alates antiikajast kuigivõrd muutunud. Selles küsimuses ei olda üksmeelele jõutud,» selgitas Mayer.
Palmyra lähedased alad on kuivad, kuid Meyeri arvates oli seal põllumajandus võimalik tänu ressursside oskuslikule kasutamisele.
Arheoloogide sõnul säilis see süsteem umbes 700. aastani ehk kauem kui Rooma riik. Palmyra hakkas tühjaks jääma ja lagunema alles siis.
Poola arheoloogi Gawlikowski kinnitas, et linna ümber võisid olla farmid, kus kasvatati mitmesuguseid taimi.
Samuti arvatakse, et kuna Palmyra asus kaubateel, siis võis see olla maksuparadiis.
Aasiast pärit kaubad toodi Eufrati jõge mööda üles ning edasi viidi kaubakaravanidega läbi Palmyra Vahemere sadamatesse, kust need jõudsid Vana-Rooma erinevatesse paikadesse.
Meyeri kinnitusel linn õitses ning nii kaupmeestel kui farmeritel läks hästi ning nad olid jõukad. Samuti võidi seal kaupade vedamise jaoks kaameleid kasvatada.
Arheoloogid said Süürias asuvat Palmyrat viimati uurida 2011. aastal. Nüüd Süürias aset leidev sõjaline konflikt seda ei võimalda.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti