Madis Filippov
Saaremaal Salme teise muinaslaeva juures käivatel väljakaevamistel
leidsid arheoloogid Jüri Peets ja Ragnar Saage nelja mõõga jäänused,
millest üks kahe teraga mõõk on tõenäoliselt päris hästi säilinud.
Saage sõnul on seni leitud tüüpilist Salme materjali nagu mängunuppe,
kilbitükke, nooleotsi, mis on segamini tänapäevase sodiga, vahendas Vikerraadio saade «Uudis+».
Kõige olulisemaks leiuks pidas ta kaheteralist mõõka, mis on kaitseraudadega ja ühes tükis. See olevat kuulunud muistsetele sõjameestele ja pandi hauda matuseohvrina kaasa.
«Leidsime kahe kaheteralise mõõga jäänused, üks on enamvähem terve ja see on praegu veel sees,» rääkis Peets Postimehele. «Ta on umbes 70-80 cm pikk ja raudkäepidemega ilus tüüpiline selle perioodi mõõk.»
Kuna mõõk on praegu veel maapinnas, ei ole siiski päris kindel, kui terve on ots. Õhtuks plaanitakse mõõk välja kaevata.
Lisaks mainitud mõõgale leiti üks kahe teraga mõõga teraots ja kaks ühe teraga mõõga käepideme osa.
«Kokku on nelja mõõga katked,» sõnas Peets. «Samapalju on leitud ka mängunuppe.» Lisaks leiti inimluid ja loomaluid. Salmel tuli välja kuue koera jäänused – nad pandi peremeestele hauda kaasa ja neil on isegi äratuntavad hukkamisjäljed.
*****************************************************************************
www.delfi.ee 10.07.2012
Juba neljandat suve Salme koolimaja kõrval
toimuvad arheoloogilised väljakaevamised ei lõppenud ka sel aastal
tühjade pihkudega, kuigi kaevamistele loodeti lõplikult joon alla
tõmmata. Eile turritas maapinnast välja uhke raudmõõk, mis asjaosaliste
sõnul on Salme laeva puhul üsna haruldane.
“See on esimene kaheteraline mõõk, mille me loodame kätte saada tervelt,” märkis kaevetöödel oma praktikat läbi viiv Tartu ülikooli arheoloogiamagistrant Ragnar Saage. Hetkel on see veel siiski lootus, kuna mõõga lõpuni välja pole jõutud.
Sel aastal kaevatakse paiga kõrvalt, kus kahel eelmisel aastal tuli välja muinaslaev, mis arvatakse olevat vanim teadaolev purjede abil liikunud alus Läänemerel ja dateeritakse ajahetke 13 sajandit tagasi.
Kuigi arheoloog Jüri Peets arvas enne kaevamisi, et sel aastal vaevalt midagi leitakse, saadi leidudele jälile juba üsna kaevamiste alguses. Peets muigas eile, et see tõestab veelkord, et uskumisel ja teadusel pole midagi ühist.
Lisaks kõnealusele mõõgale on Saage sõnul leitud veel kolme mõõga tükid, samuti neli mängunuppu, nooleotsi, kilbineete ning inimese- ja loomaluid. Saage ütles, et kuigi 100 protsenti ei saa väita, et luud on pärit samuti laevast, annab inimese- ja loomaluude koos leidmine selleks suure tõenäosuse.
Ka Jüri Peets oli samal arvamusel, et kõik Salmelt leitud esemed kuuluvad ikkagi ühe ja sama sündmuse juurde, mitte ei ole sattunud ühte kohta erinevatel ajahetkedel.
Uue laeva väljatulemine on Saage arvates siiski vähetõenäoline, kuna kaevamistega on nüüd jõutud juba üsna madalale tasapinnale. Peets on sama meelt, kuid ütleb siiski, et eelmisel aastal oli ühel pool laeva üsna sügav pommiauk, nii et täiesti kindel ei saa veel milleski olla.
Kokku on Jüri Peetsi sõnul nüüdseks aastate jooksul leitud 43 inimese ja 40 mõõga jäänused.
Kõige olulisemaks leiuks pidas ta kaheteralist mõõka, mis on kaitseraudadega ja ühes tükis. See olevat kuulunud muistsetele sõjameestele ja pandi hauda matuseohvrina kaasa.
«Leidsime kahe kaheteralise mõõga jäänused, üks on enamvähem terve ja see on praegu veel sees,» rääkis Peets Postimehele. «Ta on umbes 70-80 cm pikk ja raudkäepidemega ilus tüüpiline selle perioodi mõõk.»
Kuna mõõk on praegu veel maapinnas, ei ole siiski päris kindel, kui terve on ots. Õhtuks plaanitakse mõõk välja kaevata.
Lisaks mainitud mõõgale leiti üks kahe teraga mõõga teraots ja kaks ühe teraga mõõga käepideme osa.
«Kokku on nelja mõõga katked,» sõnas Peets. «Samapalju on leitud ka mängunuppe.» Lisaks leiti inimluid ja loomaluid. Salmel tuli välja kuue koera jäänused – nad pandi peremeestele hauda kaasa ja neil on isegi äratuntavad hukkamisjäljed.
*****************************************************************************
www.delfi.ee 10.07.2012
“See on esimene kaheteraline mõõk, mille me loodame kätte saada tervelt,” märkis kaevetöödel oma praktikat läbi viiv Tartu ülikooli arheoloogiamagistrant Ragnar Saage. Hetkel on see veel siiski lootus, kuna mõõga lõpuni välja pole jõutud.
Sel aastal kaevatakse paiga kõrvalt, kus kahel eelmisel aastal tuli välja muinaslaev, mis arvatakse olevat vanim teadaolev purjede abil liikunud alus Läänemerel ja dateeritakse ajahetke 13 sajandit tagasi.
Kuigi arheoloog Jüri Peets arvas enne kaevamisi, et sel aastal vaevalt midagi leitakse, saadi leidudele jälile juba üsna kaevamiste alguses. Peets muigas eile, et see tõestab veelkord, et uskumisel ja teadusel pole midagi ühist.
Lisaks kõnealusele mõõgale on Saage sõnul leitud veel kolme mõõga tükid, samuti neli mängunuppu, nooleotsi, kilbineete ning inimese- ja loomaluid. Saage ütles, et kuigi 100 protsenti ei saa väita, et luud on pärit samuti laevast, annab inimese- ja loomaluude koos leidmine selleks suure tõenäosuse.
Ka Jüri Peets oli samal arvamusel, et kõik Salmelt leitud esemed kuuluvad ikkagi ühe ja sama sündmuse juurde, mitte ei ole sattunud ühte kohta erinevatel ajahetkedel.
Uue laeva väljatulemine on Saage arvates siiski vähetõenäoline, kuna kaevamistega on nüüd jõutud juba üsna madalale tasapinnale. Peets on sama meelt, kuid ütleb siiski, et eelmisel aastal oli ühel pool laeva üsna sügav pommiauk, nii et täiesti kindel ei saa veel milleski olla.
Kokku on Jüri Peetsi sõnul nüüdseks aastate jooksul leitud 43 inimese ja 40 mõõga jäänused.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti