torstai 19. heinäkuuta 2012

Hiinast leiti 1800 aasta vanune kindrali haud

www.elu24.ee 17.07.2012

Hiinast leiti 1800 aasta vanune haud, milles oli kindral
foto: Scanpix

Umbes 1800 aastat tagasi kui Hiina oli jaotunud kolmeks omavahel sõdivaks riigiks, maeti üks sõjapealik.

Mees suri umbes 45-aastasena ja ta maeti võlvitud laega hauda koos oma naisega, kirjutab Live Science.
Hiina arheoloogid leidsid puidust kirstujäänustest kaks inimskeletti. Asjatundjate sõnul ei ole neil teada, kes sinna maeti, kuid matmise luksulikkuse ja hauapanuste järgi arvatakse, et tegemist oli kindraliga, kes võis teenida Hani dünastia eelviimast peaministrit Cao Caod või ta poega Cao Pid, kellest sai esimene Wei riigi keiser.
Kindrali haud leiti Xiangyangist, mis Kolme Riigi ajajärgul 220–280 pKr mängis tähtsat rolli.
Kohaliku kultuuriväärtuste ameti tehtud väljakaevamised paljastasid palju hauapanuseid.
Üks suurimaid leide oli elusuurune pronksist hobusekuju, mis on Hiinast leitud pronkshobustest kõige suurem. Hobune oli 163 sentimeetrit pikk ning sama kõrge.
«Hobusekuju on seisvas asendis, tal on kikkis kõrvad, esiletungivad silmad, avatud suu, pikk ja graatsiline kael ning lehviv saba,» sõnas arheoloog Liu Jiangsheng.
Samuti paljastus hauast ka kahekordse maja mudel, millel oli ümber aed. Majas oli mitu karumotiivi.
Arheoloogide sõnul tehti selliseid savist majamudeleid enne Hani dünastiat. Samas on mitmekordsed majamudelid väga haruldased.
Austraalia Melbourne`i ülikooli arhitekti Qinghua Guo sõnul aitavad haudadest leitud majamudelid luua pildi, millised olid Vana-Hiinas eluasemed.
«Kirjalikud ülestähendused ehitiste kohta lubavad oletada, et tegemist oli kõrgklassilise arhitektuuriga, samas aga on ehitiste leide väga vähe. Haudadest leitud miniatuursed majamudelid annavad siiski mingi pildi,» sõnas Qinghua.
Lisaks leiti sõjamehe hauast ka kulda, hõbedat, vääriskive ning jaspisest loomakujusid.
Uurijatele pakkus huvi ka pronkspeegel, mille oli fööniksi ja kui (ühejalalise deemoni) kujutis.
Peeglil oli kirjutised: «Teenigu see järglasi igavesti» ning «Saagu selle omanik kolme peaministri soosingu osaliseks». Asjatundjate sõnul viidatakse siin Kolme Riigi valitsejate järel teisel kohal olnud kõregle ametnikule ehk peaministrile.
Sõjamehele oli hauda kaasa pandud sõjariistu – pronksist ja rauast mõõgad ning pronksist vibu.
Kolme Riigi periood on Hiina ajaloos üks tuntumaid. Pärast 400 aasta kestnud Hani dünastia valitsemise lõppu tekkis kolm riiki – Wei, Wu ja Shu.
Hiinas on see ajalooperiood siiani väga populaarne, sellest tehakse filme, video- ja arvutimänge.
Kuigi uurijad ei tea leitud kindrali nime, arvatakse et ta maeti Kolme Riigi ajajärgul, mille algusajaks peetakse aastat 220 pKr.
Hani dünastia lõpuperioodil kontrollis Xiangyangi Jingi provintsi kuberner Lui Biao. Pärast tema surma 208 pKr vallutasid linna Hani dünastia peaministri Cao Cao väed. Cao Cao kasutas paika baasina, kust edasi liikuda lõuna suunas.
Cao Cao suri 220. aastal pKr ning tema asemele sai ta poeg Cao Pi, kes sai esimeseks Wei riigi keisriks.
Cao Caod kujutatakse sageli julma ja halastamatu türannina, kuid samas oli ta ka osav valitseja ja väejuht.
Cao Pi valitsemise ajal oli Xiangyang tema käes. See lubab oletada, et nüüd avastatud hauda maeti üks tema kindraleid, kes aitas tal sõjas edu saavutada.

Toimetas Inna-Katrin Hein
 

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti