Saksamaal Leipzigi lähedalt tuli päevavalgele maailma vanim käekott.
Arheoloogid leidsid 2500 - 2200 eKr pärinevast hauast rohkem kui 100
kunstiliselt ritta seatud koerahammast, kirjutab National Geographic.
Arheoloog Susanne Friedrichi sõnul olid need koerahambad käekoti väliskülje kaunistused.
«Aastasadade jooksul on nahk kõdunenud, alles on jäänud ainult kaunistuseks olnud hambad. Kuna hambad on asetatud ühesuunaliselt, siis annab see edasi koti kuju,» selgitas arheoloog.
Koerahammastest objekt leiti väljakaevamistel 100 hektari suurusel alal, kus plaanitakse 2015. aastal avada lahtine söekaevandus.
Paigast on leitud jälgi kivi- ja pronksiaja asulakohtadest, üle 300 matmispaiga, sadu kivist tööriistu, nooleotsi, keraamikat, luust nööpe ja merevaigust kaelakee.
Lisaks hilisemast ajast pärit haudu, kuhu oli maetud naine, kelle hauapanuseks oli pool kilogrammi kuldehteid. See naine maeti umbes 50. aastal eKr.
Leidudest kõige ebatavalisemaks peetakse koera hammastega käekotti.
Arheoloog Friederich lisas, et kiviaja Põhja- ja Kesk-Euroopas olid koerahammastest tehtud ehted ja majapidamisasjad üsna levinud.
Väljakaevamistel leitud koerahambad lubavad oletada, et koeri ei peetud siis kaaslase eest, vaid nad olid karjaloomad.
«Ainuüksi selle koti kaunistuseks oli vaja vähemalt tosina koera hambaid,» tõdes arheoloog.
Teistest piirkondadest leitud kiviaja matmispaikadest on paljastunud, et surnuid kaeti koera ja hundi hammaste ning merekarpidega.
Ka on leitud meeste ja naiste jäänustelt koerahammastest peakaunistusi ning kaelakeesid.
«Võib oletada, et koerahambad olid siis moehitt. Kuid mitte igaüks ei saanud koerahambaid hauda kaasa,» sõnas Saksimaa arheoloogiaameti esindaja Harald Staueble.
Arheoloog Susanne Friedrichi sõnul olid need koerahambad käekoti väliskülje kaunistused.
«Aastasadade jooksul on nahk kõdunenud, alles on jäänud ainult kaunistuseks olnud hambad. Kuna hambad on asetatud ühesuunaliselt, siis annab see edasi koti kuju,» selgitas arheoloog.
Koerahammastest objekt leiti väljakaevamistel 100 hektari suurusel alal, kus plaanitakse 2015. aastal avada lahtine söekaevandus.
Paigast on leitud jälgi kivi- ja pronksiaja asulakohtadest, üle 300 matmispaiga, sadu kivist tööriistu, nooleotsi, keraamikat, luust nööpe ja merevaigust kaelakee.
Lisaks hilisemast ajast pärit haudu, kuhu oli maetud naine, kelle hauapanuseks oli pool kilogrammi kuldehteid. See naine maeti umbes 50. aastal eKr.
Leidudest kõige ebatavalisemaks peetakse koera hammastega käekotti.
Arheoloog Friederich lisas, et kiviaja Põhja- ja Kesk-Euroopas olid koerahammastest tehtud ehted ja majapidamisasjad üsna levinud.
Väljakaevamistel leitud koerahambad lubavad oletada, et koeri ei peetud siis kaaslase eest, vaid nad olid karjaloomad.
«Ainuüksi selle koti kaunistuseks oli vaja vähemalt tosina koera hambaid,» tõdes arheoloog.
Teistest piirkondadest leitud kiviaja matmispaikadest on paljastunud, et surnuid kaeti koera ja hundi hammaste ning merekarpidega.
Ka on leitud meeste ja naiste jäänustelt koerahammastest peakaunistusi ning kaelakeesid.
«Võib oletada, et koerahambad olid siis moehitt. Kuid mitte igaüks ei saanud koerahambaid hauda kaasa,» sõnas Saksimaa arheoloogiaameti esindaja Harald Staueble.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti