www.saartehaal.ee 14.07.2012Eesti looduslike merevaigu leiukohtade kaardistamisega tegelev arheoloogiadoktorant Mirja Ots veendus eelmisel nädalal oma silmaga, et ka Saaremaa lõunaranniku lähistel asuval Allirahul leidub merevaiku.
“Merevaik oli väga hea kvaliteediga,” ütles Saarte Häälele Mirja Ots (fotol) ning tunnistas, et on käigu tulemustega rahul.
Tema sõnul olid tükikesed küll väikesed, nii 1–2 cm suurused, kuid uurimismaterjalina on seegi piisav. Ots märkis ka, et tegu oli hea kvaliteediga merevaiguga.
“Oma loomulikus keskkonnas merevees olles säilib merevaik kõige paremini. Õhuhapnikuga kokku puutudes hakkab see aeglaselt, ent järjekindlalt tumenema ja lõpuks kattub ka tuhmi tumeda koorikuga,” selgitas merevaigu leidumist Eestis uuriv Ots ja lisas, et just taolise väljanägemisega on olnud mitmed Saaremaa muististelt avastatud arheoloogilised esemed.
Otsa sõnul on teatmeteostes merevaigu leiukohtadena seni mainitud Saaremaal asuvat Kihelkonnat ja Pärnumaal asuvat Häädemeestet. Siiski ei ole kusagil mainitud, millised on olnud kogused ja millel üleüldse põhinetakse. Samuti ei ole tehtud ka mingeid põhjalikumaid uuringuid.
“Tegelikult ei oska keegi päris täpselt meie kohaliku loodusliku merevaigu leidumise ja päritolu kohta selgitusi anda,” rääkis Ots ja avaldas lootust, et just selles liinis suudabki ta oma doktoritööga veidi rohkem selgust majja tuua.
Töö, mida Ots koostab, kannabki nimetust “Merevaikesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis kiviajast uusajani”. Töö tarbeks oligi vaja uurida, kust oli siinsetel elanikel erinevatel ajalooperioodidel võimalik merevaiku hankida.
“Hetkel on küll veel vara lõplikke järeldusi välja tuua,” oli Ots kindel.
Konkreetselt Allirahu kohta rääkides märkis Ots, et kuigi merevaigutükid olid väikesed, on ta kuulnud ka sealt kandist 3–4 cm suuruste tükkide leidmise kohta. Need on tema sõnul juba sellises mõõdus, et neist saaks valmistada ka mõne ehte või eseme.
Mirja Ots usub, et merevaigu suudab kindlaks teha igaüks, iseasi, kas osatakse sellele ka tähelepanu pöörata. Otsa sõnul ei saa praegu teha ka mingeid järeldusi selle kohta, kui palju Allirahul üleüldse merevaiku võiks olla.
Arheoloogiadoktorant Mirja Ots palus ka edasi öelda, et ta oleks väga tänulik igasuguse info eest Eestist leitud merevaigu kohta. Kontakti saab arheoloogiga e-postil mirja.ots@tlu.ee .
Merevaik
Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik on mitmesuguste paleogeeni ja neogeeni ajastu okaspuude kõvastunud vaik. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb väävlit ja rauda.
Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja uhuvad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks helmesmänni (Pinus succinifera) järgi.
VIDEO: VIDEO
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti