www.elu24.ee 29.06.2012Foto: Scanpix
USA arheoloogid leidsid Lõuna-Hiinast vanimad keraamikajäänused.
Suurest kausist pärit osad paljastusid Jiangxi provintsist Xianrendongi koopast ja need on 20 000 aasta vanused, edastab BBC.
Selles koopas elati viimase jääaja kõige külmemal perioodil, mis oli 29 000 - 17 500 aastat tagasi.
Tegemist on leiuga, mis lubab savinõude valmistamise algusaja tuua 10 000 aasta varasemale ajale.
Oletatakse, et killud on osa nõust, mis kasutati toidu küpsetamiseks. Ei välistatud, et seal keedeti alkoholi.
Uurijad lisasid, et keraamika valmistamine sai alguse siis, kui inimesed jäid paigale ning hakkasid taimi ja koduloomi kasvatama ehk põllumajandusega tegelema.
Varasemates küttide-korilaste ühiskondades ei olnud kuigi otstarbekas kasutada suuri ja kergesti katki minevaid asju, kuna toidu otsingul liiguti pidevalt ühest kohast teise.
«Üks teooria, miks 20 000 aastat tagasi hakati keraamikat valmistama, võib olla see, et kliima oli jahedam ning keedetud ja küpsetatud soe toit võimaldas paremat toitumist,» selgitas Harvardi ülikooli teadlane Ofer Bar-Yosef.
Küttide-korilaste põhitegevuseks oli igapäevane toiduhankimine.
«Kui leiutati midagi uut, siis levis see kiiresti. Nüüdse leiu järgi võib oletada, et Lõuna-Hiinas levis keraamika valmistamine ning selle kasutamine söögi valmistamiseks üsna laialdaselt,» selgitas Bar-Yosef.
Iisraeli Heebrea ülikooli uurija Gideon Shelach lisas, et küttide-korilaste seas võis keraamika tegemise käivitada ka sotsiaalne suhtlemine.
«Inimesed kogunesid kokku ja suhtluse käigus tekkisid uued ideed. Näiteks võidi tulla pottide-nõude ideele, et keeta mingit uimastavat jooki,» nentis Shelach.
Euroopas hakati keraamikat valmistama tuhandeid aastaid hiljem kui Aasias.
Arheoloogide sõnul viitavad Hiinast leitud potikillud, et nõu võis olla 20 sentimeetrit kõrge ja selle diameeter oli umbes 15 – 25 sentimeetrit. Neil on ka jälgi tulest.
Selles koopas elati viimase jääaja kõige külmemal perioodil, mis oli 29 000 - 17 500 aastat tagasi.
Tegemist on leiuga, mis lubab savinõude valmistamise algusaja tuua 10 000 aasta varasemale ajale.
Oletatakse, et killud on osa nõust, mis kasutati toidu küpsetamiseks. Ei välistatud, et seal keedeti alkoholi.
Uurijad lisasid, et keraamika valmistamine sai alguse siis, kui inimesed jäid paigale ning hakkasid taimi ja koduloomi kasvatama ehk põllumajandusega tegelema.
Varasemates küttide-korilaste ühiskondades ei olnud kuigi otstarbekas kasutada suuri ja kergesti katki minevaid asju, kuna toidu otsingul liiguti pidevalt ühest kohast teise.
«Üks teooria, miks 20 000 aastat tagasi hakati keraamikat valmistama, võib olla see, et kliima oli jahedam ning keedetud ja küpsetatud soe toit võimaldas paremat toitumist,» selgitas Harvardi ülikooli teadlane Ofer Bar-Yosef.
Küttide-korilaste põhitegevuseks oli igapäevane toiduhankimine.
«Kui leiutati midagi uut, siis levis see kiiresti. Nüüdse leiu järgi võib oletada, et Lõuna-Hiinas levis keraamika valmistamine ning selle kasutamine söögi valmistamiseks üsna laialdaselt,» selgitas Bar-Yosef.
Iisraeli Heebrea ülikooli uurija Gideon Shelach lisas, et küttide-korilaste seas võis keraamika tegemise käivitada ka sotsiaalne suhtlemine.
«Inimesed kogunesid kokku ja suhtluse käigus tekkisid uued ideed. Näiteks võidi tulla pottide-nõude ideele, et keeta mingit uimastavat jooki,» nentis Shelach.
Euroopas hakati keraamikat valmistama tuhandeid aastaid hiljem kui Aasias.
Arheoloogide sõnul viitavad Hiinast leitud potikillud, et nõu võis olla 20 sentimeetrit kõrge ja selle diameeter oli umbes 15 – 25 sentimeetrit. Neil on ka jälgi tulest.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti