Avastati legendaarne Viikingite linn

 Allikas: http://sciencenordic.com/legendary-viking-town-unearthed

Tõlgitud oma sõnadega.




Fotod: Aarhus'i Ülikool

Taani arheoloogid usuvad,  et on sattunud legendaarsele Sliasthorpi linnale.
8. saj. tekstid viitavad linnale kui tollasele skandinaavia kuningate võimukeskusele. Siiani ei oldud tekstidele kinnitust leitud ning kaheldi selle linna olemasolus.

Aarhusi Ülikooli arheoloogid hakkavad aga uute leidude valguses arvama, et just sellele linnale on satutud Saksamaal, Taani piiri lähedal.

Igalpool kus kaevatakse satutakse leidudele. Arvatavalt on piirkonnas kokku 200 maja. Senini välja kaevatud majaasemetelt leitakse hulgaliselt helmeid, ehteid, klaasikilde, kirveid, odaotse ja võtmeid.

Leiud kinnitavad arheoloogide arvamust, et linn kuulus Viikingite eliidile ja oli kasutusel militaarse
strateegilise keskusena. Tolle aja tähtsamad keskused Dannevirke ja Hedeby olid Sliasthorpist kontrollitavad.

Esimesed kirjalikud teated Taani ajaloos leiab Kuninglikest Frangi Annaalidest ( aastast 804 ), kus öeldakse, et Sliasthorp omas Viikingi ajal olulist rolli.
Tekst ütleb, et agressiivne viikingi kuningas Godfred, saabus oma sõjaväega 9 saj. alguses väikesesse asulasse ning otsustas sinna peatuma jääda ning muutes asula linnaks ja oluliseks sõjalise jõu keskuseks.

Strateegiliselt oli see taibukas asukoht.

Dannevirke kindlus asus ainult mõned sajad meetrid eemal lõunas. Kui tekkis vajadus lisa sõjalise jõu järele Karolingide impeeriumi ( saksamaa ) piirialadel, sai Sliasthorpist koheselt abi.
Linna majad suutsid vajadusel majutada kõik Kuningas Godfredi sõjamehed. See võimaldas kuningal anda vastulööki juhul kui Charlemagne ( riik saksamaal 742 - 814 )otsustaks Jüütimaad rünnata. Oht oli olemas kuna Charlemagne oli äsja vallutanud Põhja Saksamaa, ristides allutatud alade inimesed sunniviisiliselt. Sama oht ähvardas ka Jüütimaad.
Lisaks asus linn Schlei lahe ääres kuhu viikingid said oma laevadega kergesti transportida lisa inimesi, relvi ja toitu.

Sliasthorp oli ka rünnaku all.

Tundub, et kuningas Godfred oli tark, tehes ettevalmistusi enda kaitseks lõuna Jüütimaal. Arheoloogilised leiud kinnitavad tekstimaterjali, et kuninga sõjaliskeskust hiljem ka rünnati. Arheoloogid leidsid "pikkmaja" jäänused, mis põletati maha millalgi 10 sajandil.
Maja oli üle 30 m pikk ja 9 m lai. Seinte ja välisukse ääres olevate sammaste jäänuste juurest leiti nooleotsi ja "caltropse" ( mingid ogad, vaata pilti ). See viitab sõjalisele agressioonile ning hoone maha põletamisele.

Rünnak toimus tükk aega peale kuningas Godfredi surma. Isegi kui ta oleks elus olnud on vähe tõenäoline, et ta oleks rünnaku tunnistajaks olnud. Tollel ajal olid kuningad alati liikvel ning veetsid Sliasthorpis väga vähe aega.
Tõenäoliselt oli linnas toimuva eest vastutav linna Ülem/ Pealik, kes elas uhkes " pikkmajas ".
Kuninga mehed peatusid linnas vaid olles siinses piirkonnas.

Sliasthorp, eliidi linn.

Kuningas ei olnud ainuke, kes linnas ainult vajadusel viibis. Linna rahvaarv kõikus ühe aasta jooksul tugevasti, sõltuvalt vajadusele näiteks käsitööliste ja sõdurite järele. Ainult kindel rühm viikingi eliidist elas linnas pikemat aega.
Tuginedes tööstusdisainile ja hoonete stiilile, arvab arheoloog Dobat, et enamuses maju linnas kasutati ainult mõned nädalad aastas. Rahvaarv linnas võis kõikuda 100st 1000ni.
Tegemist on ristiusu eelse ajaga. Tõenäoliselt koguneti hoonetes ohvri söömaaegadele, poliitilistele kohtumistele, seoses sõjalise väljaõppega või kui midagi suuremat toimus Dannevirkes.

Räpane äri toimus Hedebys.

Sliasthorp, mis on umbes 14 jalgpalliväljaku suurune on palju väiksem kui naabruses asuv 50 jalgpalliväjaku suurune Hedeby. Viikingi ajal olid inimesed laiali. Käsitöölised, turg ja muu räpane äri
toimus ühes linnas. Eliit - usu ja sõjalised liidrid, resideerusid aga teisal. Tõenäoliselt usulised liidrid ei elandu Hedebys vaid Sliasthorpis, mis asub 5 km kaugusel.

Need uued leiud on toonud täiesti uut arusaama varajase linna/ühiskonna ülesehituse ja kasutuse kohta. See erineb kõvasti sellest, mida me teame Keskaegsest linnast, rääkimata tänapäevasest.

Paralleel leidub Rootsis.

Stockholmi lähedal asuv viikingi linna Birka uuringud näitasid sama mudelit. Ühel saarel asus omaette viikingi linn ning tema vahetus läheduses teine linn kus asus nii öelda valitsus.
Ajaloolased ja arheoloogid on pikka aega arutlenud, kas linnad asutasid kaupmehed või siis pealikud. Nii Birka kui Sliasthorpi leiud viitavad, et pealikud olid vägagi asjaosalised ning viikingi linnad ei teki lihtsalt õhust.

Sliasthorp, Hamburgi eelkäija.

Dateeringud näitavad, et Sliasthorp ehitati umbes 100 aastat varem kui Hedeby. Nii, et äsja avastatud linn võib olla koht kust planeeriti Hedeby ehitamist.
Andres Dobat usub, et leid tähendab, et kogu linna areng Põhja-Saksa ja Lõuna-Taani aladel sai alguse Sliasthorpist.  " See on Euroopa ajalugu, oleme leidnud tänapäevase Hamburgi juured ", ütleb Dobat.
Kui viikingid ehitasid selle linna ja Hedeby, ehitasid nad hilisemat Schleswigi, mis keskajal oli piirkonna suurim kaubanduskeskus. Schleswig omakorda oli aga Lübecki eelkäija, mis omakorda kasvas Hamburgiks. " Me kaevame maailma majanduse juuri ".

Väljakaevamised kestavad. Alates aastast 2003 kui Dobat avastas metallidetektoriga esimesed leiud on piirkonnas toimunud kaks kaevamist, aastal 2010 ja 2011.