www.pealinn.ee 03.10.2010
Arvukaid dokumente Rootsi aja lõpust saab linnarhiivis uurida 20. detsembrini.
Kui tavapäraselt elas Tallinnas 5000 inimest, siis sõjapõgenike voolu tõttu see arv mitmekordistus ja ülerahvastatud linnas puhkes katkulaine, samal ajal aga prõmmisid linnaväravatele vene väed.
Selline oli olukord Rootsi aja loojangul, mida ülimalt ilmekalt annab edasi linnaarhiivi uus näitus.
«Olin raedokumente ja kirjavahetust lugedes üllatunud, kui keeruliseks kujunes Tallinnale Rootsi aja lõpp,» rääkis linnaarhiivi teadur Triin Parts, kellele see näitus oli koostajana esimene. «Püüdsin esile tuua dramaatikat raeprotokollidest, mis näitavad tavapärase linnaelu hääbumist ja võitlusvaimu murdumist kuni alistumisotsuseni.»
Leidlikkust nõudis valdavalt ülem-saksakeelsete arhivaalide tõlkimine tänasesse eesti kirjakeelde, kuna sõnade ja mõistete tähendused on ajas oluliselt muutunud. Eriti kehtib see piiramisaja viimase dokumendi kohta.
«Kuigi 29. septembril kirjutasid pooled alla Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktile, ei tähenda see kapituleerumist ehk tingimusteta alistumist vene vägedele,» selgitas linaarhivaar Küllo Arjakas. «Tollal tähendas see lihtsalt lepingut piirajate ja piiratavate vahel, millega Tallinn säilitas oma senise valitsemisvormi, saksakeelse asjaajamise ja luteri usu.»
Kaks kolmandikku rahvast suri
Seitsme piiramisnädala jooksul niitis augusti alguses puhkenud katk kaks kolmandikku linna elanikest. Raeprotokollid kirjeldavad muu hulgas, kuidas korraldati linna haldamist sel traagilisel ajajärgul.
Endiselt oli au sees heakord, seda tunnistavad järgmised read: «Eriti praegusel raskel ajal tuleb linna tänavad puhtad ja hoolitsetud hoida, seetõttu tehti kohtufoogtile ülesandeks hoiatada neid kodanikke ja linnaelanikke, kelle ukseesine kuni krundi piirideni puhas ei ole, et nende majaesise juurde pannakse seisma timuka vanker, mis jääb sinna niikauaks, kuni mustus ja rämps on ära koristatud ja õu krundi piirideni puhtaks tehtud.»
Linnavõim laskis trükkida ja avalikesse kohtadesse välja panna härrade Medicuste soovitused, missuguseid koduseid ja apteegiravimeid katkutaolise haiguse vastu kasutada. Majaomanikel oli soovitav neid ka trükikojast osta. Samuti peegeldavad ürikud, kui keeruline oli sõjameeste värbamine.
Raedokumendid kirjeldavad ka Rootsi aja viimast episoodi. «Tema Tsaarliku Kõrguse ja linna vahel kokkulepitud tingimuste kinnitamise järel kogunes järelejäänud rootsi miilits, ligi pool tuhat meest, üheksa lipuga turule, kuhu kella viie paiku sammus vene miilits, 2000 meest, kes võtsid rootsi miilitsa käest postid üle. Rootsi miilits marssis kuues reas, lippude lehvides ja pillide helinal, sõjaväe kombe järgi mööda Pikka tänavat suurest Rannaväravast välja.»
Napoleoni kaardivägi
Alistumisele ja linnaväravate avamisele vaatamata möllas katk edasi ja vaibus alles sügiskülmade tulekuga. Kuigi katkulaine tabas keskajal maad iga 50 aasta tagant, oli Arjakase sõnul sedakorda tegemist Eesti demograafilise katastroofiga: «Põhjasõja järel oli siinmail elanikke arvatavalt kuni 200 000, mis on 14. sajandi tase.»
Arvukaid dokumente ja rae kirjavahetust, linna kaarte ja plaane saab linnarhiivis (Tolli 6) uurida 20. detsembrini. Muu hulgas võib näha, milline nägi välja Tallinna linnamüür ja tema kaitsetornid 17. sajandil.
Linnaarhiiv on avatud esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel kella 9-15 ja kolmapäeval kella 11-19. Samas on avatud ajaloolase Jüri Kotšinevi valmistatud realistlike sõjaminiatuuride näitus keiser Napoleoni ja Vene keisririigi kaardiväest Borodino lahingu eel.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti