Vaekoda (wage) Raekoja platsil
Vaekoda oli turuletoodud kaupade kaalumiskoht. Varaseim renesanssehitis all-linnas.
Rajati 1554-55 vabalt seisenud uusehitisena Raekoja platsi loodenurka, nimetati Suureks ehk Uueks vaekojaks (vanem väike kaalukoda paiknes Raekoja plats 11 lääne-poolses osas). Oli põhiplaanilt trapetsikujuline, kahekorruseline, keldri ja kõrge kelpkatusega paekivihoone. Keldri loodenurgas oli kamin ja selle juures põrandas kaev. Idaseina keskel oli kerishüpokaust. Trepid olid hoone kirdenurgas. Kaalud asetsesid kahe massiivse tugisambaga poolitatud I korrusel, kuhu väljakult avanes kaubakoormatega läbisõitmiseks neli ümarkaarset väravaportaali. Ida- ja lääneseinas olid ristkülikulised raidraamistuses trellitud aknad, seinte sisepindu liigendasid niśid. II korrus kujutas endast algselt arvatavasti ühte avarat ruumi, mida valgustasid paeplaatidest palenditega suured ruudulähedased rist-raidraamistuses aknad. Vintskapiga laokorrusele pääses idaseinas oleva keerdtrepi kaudu. Veeninataoliste vaheliistudega muust fassaadipinnast eraldatud II korruse välisseinad olid laotud puhtalt töödeldud kividest ja hoone välisnurgad faasitud paekvaadritest. Renessanss-laad avaldus eelkõige fassaadide horisontaalsuses ja aknaavade sümmeetrilises paigutuses. Akendevahelisi seinapindu ehtisid tõenäoliselt Lõuna-Saksast imporditud kõrgreljeefsed renessanssrõivastuses mehe- ja naisebüstidega medaljonid, mille Lambrort Glandorp ehitustööde lõppjärgus polükroomseks maalis. Pealemaalitud tekstid ja allegoorilised naisfiguurid kaunistasid ka aknaniśśide palendiplaate.
Kõrge katuse ja muude puitkonstruktsioonide ehitamist korraldas linna ehitusmeister Siwerdt Kock, metallitööd tegi Jürgen Kleinsmed ja tuulelipud Tonnies Koppersleger. Ehitise kuuluvust tähistas Michael Stenwerteri raiutud linnavapiga reljeef. Juba 1558. a. seati I korrusel sisse väike vahtkonnaruum ja 1583. a. ning hiljem kasutati hoonealust linna veinikeldrina.
17. sajandi lõpus kaeti II korruse talalagi akantusemotiiviliste maalingutega. 1780. a. paiku püstitati vaekoja põhjaküljele ühekorruseline pritsikuur, 19. sajandi I poolel ühendati mõlemad kitsa vaheehitisega. Ühtlasi rajati nüüd ka mitmeid vaekoja I korruse kõrguseni küündivaid varikatuseid ja kivist seintega poekesi-juurdeehitisi. Koos II korruse linnavalitsuse ametiruumideks kohandamisega ehitati esialgsed aknaavad kitsamaks (1830, arh. J. Schelbach). Samast ajast pärinesid ka hoone nurkadel seisnud kõrged korstnad. '
1930.-ndatel aastatel täielikult juurdeehitistest vabastatud ja mõneti korrastatud vaekoda hävis 1944. a. ning selle varemed lammutati. Kõrgreljeefsed medaljonid ja osa maalingutega paetahvleid on hoiul Tallinna Linnamuuseumi kogudes. Hoone kuju on sillutises asetuselt erinevate parkettkividega ligilähedaselt markeeritud.
Rasmus Kangropool
Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10324
http://www.eestigiid.ee/?CatID=163&ItemID=5029
Vaekoja müüride taastamisplaan kütab kirgi
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik kahe aasta eest Raekoja platsil toimunud arheoloogiliste kaevamiste ajal paljastunud vaekoja vundamenti uurimas.
Foto: Peeter Langovits.
www.tallinnapostimees.ee 24.07.2009
Uwe Gnadenteich
Mitu Tallinna Raekoja platsi ääres asuvate söögikohtade esindajat pöördusid linnavalitsuse poole palvega loobuda märtsipommitamise ajal hävinud vaekoja müüride osalise taastamise plaanist.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on protest esiteks liiga varane, sest ühtegi projekti pole veel kinnitatud. Teiseks oli vaekoda aga sajandite jooksul Raekoja platsil niivõrd oluline ehitis, et selle kunagise asukoha markeerimisest ei kavatse linn paari kohvikupidaja soovide pärast loobuda.
«Vaekoja müüride markeerimise mõte tekkis juba mitu aastat tagasi. Praegu on müürid ka nime poolest markeeritud, aga mitte keegi ei pane seda tähele. Vaekoja müüride kohal on paar rida parkettkive lihtsalt teistpidi paigaldatud. Kui inimestele näpuga näidata, siis võibolla mõni saab aru, et see markeerib seal midagi, aga enamus kõnnib sealt midagi märkamata üle,» lausus Dubovik.
«Aga siiski tuleb arvestada, et vaekoda oli Raekoja platsil alates 16. sajandist väga silmapaistev ehitis, millest 1944. aasta pommitamise tagajärjel jäid alles vaid seinad.
Praegu on selline olukord, et Raekoja platsi külastavad turistid ei saagi teada, et seal oli mitusada aastat selline oluline ehitis nagu raekoda. Seetõttu tekkiski idee markeerida vaekoja müürid nii, et need oleksid nähtavad ka mahuliselt,» rääkis muinsuskaitsja.
Dubovik meenutas ka teist aspekti, millele juhtis tähelepanu linnavolinik ja Kodulinna Maja perenaine Tiina Mägi. Nimelt pole Raekoja platsil ainsatki kohta, kus näiteks eakad inimesed või väikelastega emad võiksid rahulikult istuda ja jalgu puhata. «Praegu saab platsil istuda ainult välikohvikutes. Aga pensionär sinna ei lähe, sest seal maksab isegi tass kohvi mitukümmend krooni,» nentis Dubovik.
«Arutasime seda üheskoos ja leidsime, et vaekoja vana vundamenti pole vaja välja kaevata. Paar aastat tagasi tehtud proovišurf näitas, et see on praegusest tänavapinnast üle 50 cm madalamal. Ja hakata seda praegu kõrgemaks laduma ei ole õige. Siis tuligi mõte teha uued, umbes 50 cm kõrgused müürid, mis markeeriksid kunagise vaekoja müüre ning teha nende müüride peale istepingid. Kas katta need puiduga või mõne muu materjaliga, kus inimesed saaksid lihtsalt istuda, ilma et nad peaksid midagi ostma,» selgitas Dubovik.
Ta lisas, et praegu kaalutaksegi igasuguseid variante, kuidas asja vormistada. «Ma rõhutan veelkord, et ühtegi versiooni ega projekti kinnitatud ei ole ning selle asjaga alles töötatakse. Samuti ei taha me üheltki kohvikupidajalt midagi käest ära võtta. Tulevikus võib mõne välikohviku planeering muutuda, aga terrasse väiksemaks ei tehta ja kedagi ära ei aeta,» lubas ametnik.
Duboviku kinnitusel hakatakse vaekoja müüre markeerima terve Raekoja platsi rekonstrueerimise käigus. «Rekonstrueerimise käigus likvideeritakse platsilt ka kõnniteed. Tulevikus seal äärekivisid enam ei ole. Nõukogudeaegsete betoonist kõnniteeplaatide asemele pannakse graniitplaadid, mis on peaaegu igavesed. Samuti tuleb veel läbi mõelda, kuidas paremini markeerida keskaegse kaevu ning häbiposti kunagised asukohad,» selgitas ta.
Peale selle plaanivad muinsuskaitsjad Raekoja platsile veel infotahvlit või -stendi, kus oleksid muuhulgas pildid sellest, missugune nägi Raekoja plats koos vaekojaga välja 19. sajandil ja 20. sajandil enne põlemist.
1555. aastal ehitatud vaekoda ehk kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone asus Raekoja platsil niinimetatud Jegorovi kinnistu ees. Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus ja selle varemed lammutati mõni aasta hiljem.
Esialgne plaan oli Raekoja platsi rekonstrueerimisega ühele poole saada selleks ajaks, kui Tallinn saab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Majanduskriisi tõttu pole Dubovik selle plaani teostumises enam nii kindel.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti