www.kes-kus.ee 03/2011
Tõnu Raid
KUS ME LINNAPLAANI JÄRGI ÜLDSE ASUDA VÕIKS? Kartograaf Tõnu Raid kirjutab Tallinna linnaplaanide ajaloost ja annab aimu, millisena on läbi nelja sajandi Eesti praegust pealinna kaartidel kujutatud. Märtsis ilmub kirjastuselt Grenader ka samasisuline raamat.
Kirjalikud teated maamõõtmisest ja kaartidest Saksa ordu maadel, Preisimaalt Eestimaani, pärinevad juba 1400. aastast, seega üle poole sajandi enne trükikunsti jõudmist Gutenbergi tasemele. Trükitehnika areng 15. sajandil võimaldas seni ükshaaval käsitsi valmistatud kaartide trükkimist ja tiražeerimist.
Vanim ürik Tallinna maade kohta
Pärast Hartmann Schedeli “Nürnbergi kroonika” (Liber Cronicarum) ilmumist 1493. aastal muutusid väga populaarseks linnaplaanid. Kahe järgmise sajandi jooksul ilmus Euroopa kõigi suuremate linnade kohta plaane ja vaateid. Eriliselt suurt tähelepanu pälvis George Brauni ja Franz Hogenbergi mitmes keeles välja antud linnaplaanide atlas “Civitates Orbis Terrarum”, millest ilmus koguni kuus trükki (1572–1617). Atlas sisaldas üle viiesaja linnakaardi ja linnulennulise või perspektiivse vaate. Veel 19. sajandil olid laialt levinud panoraamvaated linnadele.
Vanim tänaseni säilinud ürik Tallinna linnale kuuluvate maade kohta pärineb aastast 1248 ja selle andis välja Taani kuningas Erik IV Adraraha. 1265. aastal järgnes sellele omakorda Taani kuninganna Margareta korraldus, mille alusel moodustati komisjon, kelle ülesanne oli kindlaks määrata ja tähistada Toompea linnusele ja linnasarasele kuuluvate maade piirid. Tol ajal kindlaks määratud linna maade piir langeb peaaegu täies ulatuses kokku kõikidel 17., 18. ja 19. sajandi kaartidel esitatud linnapiiriga.
Esimene jälg nimest Tallinn
Esimene jälg Tallinna eestikeelsest nimest (Tallyn) pärineb aastast 1536, mil Tallinna linnarae kõrval andsid truudusvande uuele ordumeistrile von Brüggeneyle ka alamatesse gildidesse koondunud kohalikud eestlased (Undeutsche/mittesakslased).
1592. aastast on pärit teade esimesest Revali/Tallinna linnaplaanist. Eestit külastanud taanlasest vabahärra Augustin Freiherr zu Mörsberg und Befforti käsikirjalise reisikirjelduse lisadeks olnuvat ka Tallinna ja Pärnu linnaplaanid, mis tõenäoliselt pole säilinud.
Kui tänavanimesid ei kasutatud
Enamik rootslaste käsikirjalistest kaartidest ja linnaplaanidest Eesti alade kohta pärinevad 17. ja 18. sajandist, seega ajast, mil geograafia ja “kaunid kunstid“ üksteisega veel tihedalt seotud olid. Aastal 1686 kinnitas Rootsi kuningas Karl XI Tallinna/Revali kindlustustööde plaani.
Linnale kuuluvate maade ehk sarase (Patrimonialgebiet) tõelise plaani koostas 1688. aastal Rootsi maamõõtja ja fortifikatsioonileitnant Samuel Waxelberg. See kaart on hoiul Eesti Ajalooarhiivis. Tallinna linnasarase järgmise kaardi valmistas linnainsener ja Tallinna gümnaasiumi matemaatika- ja juuraprofessor Heinrich Julius Woltemate 1689. aastal. Esimese plaani, millel oli märgitud ka Kadrioru loss koos pargiga, koostas Tallinna advokaat ja harrastusmatemaatik Francesco Ludwig Franck von Franckenberg 1726. aastal Woltemate varasema kaardi alusel.
Rootslaste 17. sajandil tehtud plaanid ei kajastanud tänavate nimesid, sel ajal neid veel ametlikult ei kasutatud. Kõige vanemates säilinud ürikutes kasutatakse tänavaid kirjeldavaid määranguid (sub monte – mäe all, praegu Rataskaevu ja Rüütli tänav, platea fabrorum – seppade, praegu Harju tänav).
Vanimad linna ja tänavaid kirjeldavad tekstid on kas ladina või alamsaksakeelsed. Esimesed tänaseni säilinud eestikeelsed Tallinna tänava- ja kohanimed leiame Pühavaimu kiriku õpetaja Georg Mülleri 1603. aasta 17. juunil peetud jutluses: seal esinevad Herma Põllu, Pirrida Ranna, Kallamajja Kirckayiad jt Tallinna territooriumil asunud paikade nimed.
Mõõdistustegevuse soikumine 18. sajandil
1700. aastal Rootsi vastu sõda alustades leppisid Vene tsaar Peeter I ja Poola kuningas August Tugev kokku, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist poolakatele. Siiski otsustas Peeter I vallutatud, põhjalikult rüüstatud ja katku üle elanud Eesti- ja Liivimaa Vene impeeriumile jätta.
1710. aastal uue impeeriumi koosseisu sattunud Liivimaa elukorralduses toimus mitmesuguseid muudatusi. Näiteks kaotati linnainseneri ametikoht, mistõttu äsja vallutatud maadel soikus igasugune mõõdistustegevus.
Rohkem kui sada aastat pärast rootslaste esimesi kaardistustöid, 1781. aastal, andis Vene valitsus välja käsu, millega omavalitsusi kohustati üldpiiristamise korras reguleerima linnade ja kreiside vahelisi piire. 1785. aastal kehtestati uus linnaseadus, mis kohustas linnavalitsust sisse seadma kinnisturaamatud. Neisse raamatuisse tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad ning muud hooned, krundid ja vabad maad. Pärast Krimmi sõda, 1857. aastal, kustutati Tallinn lõplikult Venemaa kindlustatud linnade nimistust ja lagunenud kindlustused likvideeriti lõplikult 1868. aastal.
Kuidas Tallinn piiridest väljuma hakkas
Kuberner kindralleitnant W. von Ulrichi korraldusel toimus 1864. ja 1865. aastal Tallinna linna kinnisvara hindamine. Mõõdistustööd teostasid linna maamõõtja Adamson ja kubermangu maamõõtja Schmidt, viimane koostas nende mõõdistamiste põhjal atlase nimega “Atlas zu der im Jahre 1865 ausgeführten Taxation der Immobilien der Gouvernements- und Hafenstadt Reval“. See atlas on üks tähtsamaid allikaid 19. sajandi Tallinna plaanide hulgas. Atlase originaaleksemplare asub nii Rahvusraamatukogus, Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus kui ka Tallinna Linnaarhiivis.
1897. aastaks oli Tallinna elanike arv kasvanud ligi 59 000-ni ja 1910. aastaks üle 91 500 elaniku. 20. sajandi algul, enne I maailmasõda, toimus Venemaal suur majanduslik arenguhüpe. Riik hakkas valmistuma sõjaks. Tallinna rajati uusi tööstusi ja ehitati mitmed laevatehased, otsekui pärmi peal hakkas linn paisuma ja oma senistest piiridest välja valguma.
Ülevaatlikult saab näha Tallinna linna suurust sada aastat tagasi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimestel aastatel valminud Vene sõjaväe nn pooleverstase Tallinna ümbruse kaardi pealt.
Nõukogude aja valekaardid
1912. aastal hakati Peterburi kaitseks rajama ümber Soome lahe Peeter Suure merekindluste süsteemi. Selle kolossaalse ehituse alustamine lisas Tallinnale elanikke ja avardas ka linna piire. Elanikkonna arvukuse suurenemisega käis omakorda kaasas ka elamuehituse hoogustumine. Juba 1919. aastal tehti ettepanek Tallinna linnamaade suurendamiseks ja 1940. aastal liideti Tallinnaga seni iseseisva linna staatuses olnud Nõmme. Linnaruumi arengut kajastavad ilmekalt kaardid ja plaanid Tallinnale kuuluvate maade kohta.
Alates 1973. aastast avaldasid nõukogude kartograafiaettevõtted avalikuks kasutamiseks mõeldud, peamiselt venekeelseid kooli- ja turismikaarte, mis olid tugevasti moonutatud ja suurte üldistustega.
Sel perioodil koostati üle 60 Tallinna vanalinna mittetäieliku tänavapildiga ja tugevasti moonutatud skeemi, mis ilmusid mitme aastakümne jooksul muutumatul kujul üha uuesti nii vene-, soome-, saksa- kui ka eestikeelsetes väljaannetes. Seetõttu on võimatu kaartide põhjal jälgida Tallinna kasvu aastail 1950–1989, mil toimus Eesti venestamine ja selle läbiviimise hõlbustamiseks Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe väljaehitamine. Gorbatšovi perestroika-poliitika tulemusena tühistati 1989. aastal mõned kaartide salastamiseks mõeldud keelud, millele järgnes tõeline kaartide ja linnaplaanide uputus.
Linnaplaanide hulk on teadmata
Kõiki linnavõimude poolt erinevatel aegadel avaldatud Tallinna tänavate nimestikke pole tänapäeval enam võimalik leida.
Tallinnas ja mujal Eestis asuvatele linnaplaanidele täienduseks säilitatakse kümneid käsikirjalisi linnaplaane Rootsi ja Vene arhiivide fondides ja nende täpset hulka ei tea keegi. Tallinna kohta trükitud linnaplaane asub lisaks Eesti kogudele veel ka Läti, Soome, Rootsi, Saksa- ja Venemaa kaardihoidlates ning arvukates erakogudes. Seetõttu on linnaplaanide lõpliku hulga kohta täiesti võimatu esitada täpseid suurusi. Rahvusraamatukogu kartograafiaosakonna andmeil on Tallinna kohta enne 1945. aastat trükitud 123 erinevat linnaplaani, enne 1989. aastat 186 linnaplaani ja 2010. aasta märtsikuu seisuga üldse kokku 396 linnaplaani.
***
Esimese eestlasest maamõõtja kirev elukäik
KUIDAS EESTLASED PLAANE TEGID: Eestlaste kätte läks linnaplaanide tegemine alles umbes sada aastat tagasi, kirjutab Tõnu Raid.
Esimene eestlasest Tallinna linna maamõõtja oli Jakob Lukats, kes oli ametis väga lühiajaliselt (01.09.1909 – 31.01.1910). Lukats sai laialdaselt tuntuks peamiselt oma väga kireva eluloo põhjal. Ta õppis Moskvas maamõõtmist ja täiendas end Berni, Genfi, Melbourne’i ja Tartu ülikoolis. Oma magistrikraadi (MSc) kaitses ta geograafias 1931. aastal Tartu Ülikoolis ja teistel andmetel 1938. aastal ka Wellingtonis, Uus-Meremaal. Ta on üks Eesti Maamõõtjate ühingu rajajaid (1926), lisaks tegutses ajakirjaniku ja insenerina. Lukats oli üks esimesi eestlaste väljarändamisliikumise agiteerijaid ja maailmarändur, ta suri 1947 Wellingtonis.
Eelmise sajandi alguse maamõõtjaist oli silmapaistvaim president Konstantin Pätsi noorem vend Peeter Päts. 1910. aasta algul kutsus Tallinna linnapea Lender Peeter Pätsi linnavalitsuse teenistusse maamõõdu osakonda juhatama. Päts oli linna maamõõtjana ametis 1909–1918. Neil aastail oli geodeesias toimunud mitmeid arenguid, millest innustust saades leiti, et Tallinna linn vajab uut plaani.
Välitööd toimusid 1911. ja 1912. aasta suvel ning materjalid anti Tallinnale üle 1913. aasta algul. Hilisem tuntud Nõukogude geodeet ja kartograafia professor Feodossi Krassovski oli üks triangulatsioonitööde juhtidest. Hiljem selgus, et need üliõpilaste praktika korras tehtud tööd olid liiga väikese detailsusega ja seetõttu ei saanud neid materjale linna planeerimistöödel kasutada. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal loobus P. Päts Saksa linnavalitsuse heaks töötamast ja lahkus koos töökaaslastega Stadtverwaltungi teenistusest.
***
Meie naabrite vanimad linnaplaanid
• Moskva sai esimese linnaplaani 1575; see ilmus Kölnis, autor oli George Braun.
• Vilniuse esimene linnaplaan ilmus Kölnis (Coloniae Agrippiae) 1581. aastal.
• Visby linna plaan ilmus ajavahemikul 1598–1618 Kölnis, autor George Braun.
• Riia esimeseks trükitud linnaplaaniks on Matthäus Meriani vaselõige, mis pärineb 1641. aastast.
• Stockholmist valmis esimene linnaplaan 1664. aastal Johann Babtiste Homanni töökojas.
• Helsingi linna rajas Rootsi kuningas Gustav Vasa 1550. aastal. Esimene käsikirjaline kaart Helsingi linna maade kohta pärineb aastast 1645 ja esimene trükikaart aastast 1713 (Kniga Marsova).
• Esimene Peterburi trükitud linnaplaan valmis pärast 1715. aastat kuulsa Saksa kartograafi Homanni järglaste käe all.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti