www.elu24.ee 23.05.2011
Saksamaalt pronksiajastu lahingupaigast leitud jäänused
Foto: Scanpix
Arheoloogid avastasid Kirde-Saksamaalt Mecklenburg-Vorpommernist Tollense jõe orust tõendeid, et seal võis toimuda pronksiajal suur lahing.
Väljakaevamised paljastasid vigastustega inimjäänuseid, hobuseluid ning puidust nuiasid, edastab BBC.
Arheoloogide sõnul pärinevad leiud umbes 1200. aastast eKr.
«Koljudel olevad vigastused on väga rasked ning näitavad, et tegemist oli lähivõitlusega,» selgitasid arheoloogid.
Tollense orus alustati väljakaevamistega juba 2008. aastal. Projektis on nii väljakaevamised kui ka sukeldumised jõkke.
Kokku leiti 100 inimese jäänused. Enamik neist kuulusid noortele meestele, kuid mitte kõik.
Koljudel olevad vigastused arvatakse olevat tekkinud mingi tugeva esemega antud löögi või siis lastud noole tagajärjel. Osa vigastustes võisid kaasa tuua kohese surma.
Ühel käeluul oli märk, et nool läks luu sisse 22 millimeetri ulatuses. Ühe puusaluu vigastus aga tekkis hobuselt kukkumise tagajärjel.
Arheoloogide sõnul võidi lahingut pidada puidust voolitud relvadega, mis meenutavad tänapäeva pesapalli- ja kriketi kurikaid.
Saksamaa Balti ja Skandinaavia arheoloogia keskuse teadlase Harald Lubke arvates on tegemist tähtsa lahingupaigaga, võimalik et pronksiajastu ühe varajasemaga.
«Leidsime inimjäänustelt tõendeid nii paranemata vigastuste kui relvade kasutamise kohta. Samuti olid inimjäänused kummaliselt. Tegemist ei olnud tavapärase matusega,» jätkas arheoloog.
Paigast ei leitud nõude ega ehete jäänuseid. See viitavat, et matuseid kui selliseid ei toimunud.
Osa luudest oli jõgi kaugemale kandnud, teised aga olid paigas, kus inimene suri.
Uurijate arvates võis jõgi osa surnukehasid kaasa viia ning kui need lagunesid, langesid jäänused jõe kaldaäärsesse liivasesse pinnasesse. Teise teooria kohaselt oli lahingupaik jõeäärses soisel alal ning hukkunud mattusid sinna.
Lubke sõnul võivad leitud inimjäänused olla vaid väike osa tegelikult seal hukkunutest.
«Püüame leida koha, kus laibad vette jõudsid. See aitaks selgitada, kas tegemist oli suure lahingu või millegi muuga, näiteks inimeste ohverdamisega. Kuid praegustel andmetel oli see lahing,» lisas uurija.
Luude uurimine näitas, et nende omanike toidus oli esikohal hirss. Kuid Põhja-Saksamaal ei kasvatatud ega söödud pronksiajal hirssi.
See avastus lisab kaalu oletusele, et sissetunginute ja kohalike vahel toimus lahing.
Samuti leiti Tollensest 400 kilomeetri kaugusel asuva Sileesia päritolu pronksprosse. See näitavat, et nende kahe piirkonna vahel oli kontakte.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti