www.tartupostimees.ee 17.05.2011
Martin Pau, reporter
Lõhe Ülikooli 16 vanema ja uuema osa vahel.
Foto: Margus Ansu
Vähem kui neli aastat tagasi tuliuue kuue saanud von Bocki maja, endise hüüdnimega Marksu maja jooksis nädalavahetusel täis suuri pragusid, sundides Tartu Ülikooli kiirkorras eksperte
appi paluma.
Werneri kohviku vastas paikneva enam kui 220-aastase hoone haldur Indrek Zeik ütles, et juhtunu teeb erakordseks muutuste kiirus. Reedel oli kõik korras, esmaspäeva hommikuks kirjasid Ülikooli 16 maja keskosa ruumide seinu ja lagesid kuni mitme millimeetri laiused praod.
«Jääb mulje, nagu oleks olnud maavärin,» lausus von Bocki maja teisel korrusel asuva eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juhataja Ülo Valk. «See toimus väga kiiresti.»
Majakad aitavad jälgida
Tartu Ülikooli 1802. aasta taasavamise aktuse paiga, von Bocki maja Raekoja platsi poolne hilisbarokne osa valmis 1780. aastal. Varaklassitsistliku, ülikooli peahoone poolse helekollase osa lasi järgmine omanik Magnus Johann von Bock juurde ehitada aastail 1783–1786.
Kõige võimsam lõhe, mis on vaadeldav Ülikooli tänavalt, rebenes nädalavahetusel just vanema ja uuema osa vahele. Sellelt joonelt algab von Bocki maja auditoorium 212, mille seintesse ja lakke ilmus pragusid ilmselt rohkem kui teistesse ruumidesse.
Enne vabalt liikunud uks hakkas takerduma kerkinud põranda taha.
Silmatorkavalt on kannatada saanud ka otse auditooriumi vastas asuv kabinet 208. Seal töötav rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist Liilia Laaneman ütles eile, et ei pelga krohvitükkide või millegi toekama kraessekukkumist, sest esialgu paistab maja olevat rahunenud – praod pole enam kasvanud.
Korrus allpool on aga ajutiselt kasutusest kõrvaldatud seminariruum 113. Hoone halduri Indrek Zeiki sõnul pannakse ruumi võlvitud laele esimesel võimalusel ajutised toed alla.
Neljas ruumis on värsketele pragudele krohvitud majakad, mille järgi saab päevast päeva kindlaks teha, kas vajumine ja rebenemine jätkub või ei. «Kuni majakad püsivad, pole põhjust paanikaks,» kinnitas Zeik.
Juba esmaspäeval tegi hoone esmase ülevaatuse ehitusinsener Ivo Roolaht, teisipäeval käis lisaks maja seiramas geotehnik Mait Mets.
Süüdi võib olla kuivendus
Ülikooli projekteerimis- ja ehitushangete peaspetsialist Madis Noor ütles, et loodab saada neilt ekspertidelt esialgse arvamuse vajumise põhjuste ning täpsemate uuringute vajaduse ja maksumuse kohta järgmisel nädalal.
Ei Noor ega Zeik söandanud arvata, mis on von Bocki maja äkilise murenemise põhjus, kuid nad ei välistanud, et see võib olla seotud vana keemiahoone mulluste drenaažitöödega. Tõenäoselt on Ülikooli 16 hoone püstitatud puitparvedele nagu enamik vanalinnast ning pinnasevee langetamise järel kuivale jäänud parved võisid hakata lagunema, kaotades kandevõimet.
«Praegu saab öelda, et vundament on vajunud peahoonepoolses osas kolmest kohast,» lausus Zeik. «Täpsemalt on võimalik öelda, kui eksperdid on teinud keldris puurimisi.»
Algas von Bocki maja vajumise põhjuse otsimine
www.tartupostimees.ee 19.05.2011
Martin Pau, reporter
Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo (GIB) alustas Ülikooli 16 õppehoone, von Bocki maja keldris vundamendi lahtikaevamist, millele järgneb vundamendialuse pinnase tiheduse hindamine löökläbistuse meetodil.
GIB objektijuht Tõnu Zimovets selgitas, et vundament tuleb lõpuni lahti kaevata üheksas kohas. Neist kolm jäävad von Bocki maja vanema, raekoja-poolse osa keldrisse. Kuus sondeerimispunkti on määratud uuema, arvatavalt kas 7. või 8. mail järsku vajunud hooneosa keldrisse.
Kui kaevajad on jõudnud vundamendi lõpuni, hakatakse pinnasesse rammima 25-millimeetrise läbimõõduga metallkoonuseid. Selle järgi, kui kergelt või raskelt õnnestub pinnast läbistada, määratakse selle kandevõime.
Täna pisut enne kella kolme oli Zimovets koos kolleeg Tarmo Rentiga jõudnud ülikooli peahoonele lähimas keldrinurgas umbes meetri sügavusele. Seal vundament lõppes ning vastu vaatas valkjashall järvekriidi kiht. Esialgu ei leitud märkigi puitparvedest, millele on toetatud paljud Tartu vanalinna majad.
********************************************************************************************
Von Bocki maja alt ei ilmunud parvi
www.tartupostimees.ee 25.05.2011
Martin Pau, reporter
Asjatundjad ei leidnud lõhki rebenenud von Bocki maja vundamenti lahti kaevates ainsatki märki puitparvedest, millele teatakse toetatud olevat paljud Tartu vanalinna kivimajad.
Geotehnika Inseneribüroo objektijuht Tõnu Zimovets kaevas läinud nädala neljapäeval ja reedel von Bocki maja keldris koos abilisega üheksa prooviauku kuni vundamendi alumise servani. Igal pool jõuti servani umbes kaks meetrit tänavapinnast allpool, kus tuli vastu ka pinnasevesi.
«Ainult Ülikooli ja Jakobi tänava nurgal oli vundament üheksa sentimeetrit veepiirist allpool,» kirjeldas Zimovets. «See nurk võiski ära vajuda ja pragunemise põhjustada.»
Vundamendi lahtikaevamisele järgnes vundamendialuse pinnase tiheduse hindamine löökläbistuse meetodil. Spetsiaalseid terava metallpeaga vaiu rammiti kolme kuni kuue meetri sügavusele arvates vundamendi servast. Mitte üheski prooviaugus ei leitud märkigi puitparvedest, mida laoti sajandeid vanalinna majade alla. Von Bocki maja on ehitatud kahes osas 18. sajandi viimasel veerandil.
Tartu Ülikooli projekteerimis- ja ehitushangete peaspetsialist Madis Noor ütles, et juuni algusse on plaanitud kohtumine Geotehnika Inseneribüroo juhtidega ning siis selgub, kas tellitakse lisauuringud või on võimalik teha von Bocki maja olukorrast kirjalik kokkuvõte ning öelda välja vajumise põhjused juba hangitud andmete põhjal.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti