www.postimees.ee 12.05.2011
Praegu pole veel selge, millistest vetest käilakuju leiti ja miks see Dirhamisse viidi.
Foto: Alar Schönberg
Nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.
«Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud,» rääkis Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen Läänlasele.
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest.
Dresen pakkus, et see on Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Seda ütles talle käilakuju ise – nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
«Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,» jutustas Dresen.
Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni. Dresen loetles, et Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.
Sellist käilakuju, nagu Dirhamisse toodi, millel on ka osa täävist (laevakiilu pikendus) küljes, Eestis nähtud pole. «See on ainulaadne,» märkis Dresen.
Meremuuseumi direktori sõnul tahaks ta sellist käilakuju hea meelega oma muuseumi kollektsiooni. «Seda võiks eksponeerida Lennusadama vesilennukite angaaris, see oleks seda igal juhul väärt,» lausus ta.
See võib aga keeruliseks või isegi võimatuks osutuda. Kui traallaev leidis kuju Eesti vetest, siis seaduse järgi peaks leidja sellest kohe muinsuskaitseametile teada andma, kuid ametist öeldi eile õhtul, et nemad polnud leiust seni kuulnud. Niisuguste väärtuslike leidude eest maksab riik tavaliselt ka leiutasu.
Kui kuju pole Eesti vetest, siis pole Eesti riigil ka lootust seda endale saada.
Toimetas Kadri Ratt
Dirhami müsteerium: haruldane käilakuju leiti ja kaotati taas
www.delfi.ee 14.05.2011
Eelmisel nädalal traallaeva pardal Eestisse jõudnud admiral Nelsonit meenutavast käilakujust jõudis puitlaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg küll pilte teha, avalikkust ja meremuuseumi teavitada, kuid pärast seda haihtus legendaarne admiral saladuslikult.
"Kui lubatakse suurt raha, kaovad nii mõnelgi ideed ja aated," muretseb puitlaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg, kes on üks väheseid, kes kaduma läinud käilakuju oma silmaga Dirhami sadamas nägi, kirjutab Õhtuleht.
Käilakuju kadumine teeb aga Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni nõutuks, sest seaduse järgi peaks leidja oma saagist riigile teada andma. Riik omakorda võib ausale teatajale leiutasugi maksata – seda on varemgi suurte aardeleidude puhul ette tulnud.
Dresen loodab, et lähipäevil näitab oma toimekust üles ka muinsuskaitseamet ja haruldane leid, mis võiks pretendeerida auväärsele kohale meremuuseumi uues väljapanekus vesilennukite angaaris, leitakse.
Kaduma läinud unikaalne käilakuju leiti üles
Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju.
Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud. «Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,» lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.
Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. «Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,» märkis ta.
Täpne leiukoht ning andmed laeva ja käilakuju kohta selguvad edaspidiste uuringute käigus. «Leid on mereajaloo seisukohalt kultuuriväärtuslik ja selle riikliku omandiõiguse selgitab välja edasine menetlus,» lisas Roio.
Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta.
«Siis läheb asi keeruliseks,» ütles Mäss. Tema hinnangul võib Soome käilakuju endale nõuda.
«Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.»
Toimetas Merje Pors
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti