www.tallinnapostimees.ee 20.04.2011
Allveelaev Lembit.
Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht
nglismaal leiti arhiivist Eesti allveelaeva Lembit ja põhja lastud Kalevi ehitusjoonised, millelt selgub nende laevade sisemuse algne väljanägemine.
Eesti meremuuseum oli juba aastaid Lembitu originaaljooniste jälgi mööda maailma taga ajanud, kuid eriliste edusammudeta. Ülemöödunud nädalal sai Eesti meremuuseum enam kui kahesaja Lembitu originaaljoonise täieõiguslikuks omanikuks ning nüüd hakatakse laeva sisemust restaureerima, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Lembit on tituleeritud vanimaks vees olevaks allveelaevaks kogu maailmas ning peatselt saab laevast maapealne muuseumieksponaat.
Vahetult enne Teist maailmasõda tellis Eesti vabriik Inglismaalt kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi. Kuigi konkurents maailma relvamüügiturul oli tollal väga tihe, otsustas riik lõpuks Briti maineka ehitusfirma Vickers-Armstrongs kasuks.
Mõlema Eesti allveelaeva veeskamine toimus 1936. aasta juulis, kuid teenistusse asusid nad alles aasta hiljem.
Allveelaev Kalev lasti 1941. aasta sügisel põhja, kuid Lembit on olnud sõjajärgselt kasutusel nii õppelaeva kui muuseumieksponaadina.
Pooleteise aasta eest saabus Eesti meremuuseumile intrigeeriv info Loode-Inglismaal asuvast Cumbria maakonna arhiivist, et neil on allveelaevade Lembitu ja Kalev joonised, mille ehitusfirma Vickers-Armstrongs oli juba aastakümneid tagasi sinna arhiivi annetanud.
Meremuuseumile on see tõeline kuldaväärt leid, arvestades, et seni oli Lembitu interjöörist säilinud vaid mõni üksik must-valge foto.
«Eelnevatel aastatel oleme küsinud jooniseid allveelaeva muuseumist, rahvuslikust meremuuseumist Greenwichis, samuti Vickers-Armstrongsist, kuid kõik vastused olid eitavad,» nentis meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Ekspert Toivo Arumäe märkis, et saadud joonised on väga väärtuslikud. «Mõnedest ruumidest ei ole meil ühtegi pilti ja tänu neile joonistele nüüd ehk saab lõpuks Lembit elu sisse,» ütles Arumäe.
«Selgus, et nii mõnigi asi, mida oleme harjunud aastakümnete jooksul sisemuses vaatama, pidades seda päris originaaliks, seda ei ole,» märkis Dresen. «Mida ei ole võimalik teha, jääb nii nagu on, sest iga laev on eri aegade kihistus. Mis on suisa vale ja häirib väga silma just nende jooniste valguses, seda me üritame taastada.»
Lembitu sisemised restaureerimistööd algavad kohe, kui laev kuu aja pärast veest välja vintsitakse. Kuulsurikka ajalooga lahinglaeva uus epohh kuival maal algab sel sügisel, kui lennusadama vesilennukide angaaride renoveerimistööd lõpevad ja sellest saab ilmselt üks ainulaadsemaid meremuuseume maailmas.
Toimetas Berit-Helena Lamp
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti