Maailma vanim sõitev auto müüdi oksjonil 4,62 miljoni dollariga

www.e24.ee 10.10.2011

1908. aasta DeDion Bouton

Foto: Scanpix

Möödunud nädalal Ameerikas, Pennsylvania osariigis Hersheys, toimunud järjekordne RM Auctions klassikaliste autode oksjon läks ajalukku sellega, et haamri all oli maailma vanim sõidukorras olev auto: aurumootoriga De Dion Bouton Et Trepardoux Dos-A-Dos Steam Runabout 1884.

Oksjoni korraldajad panid 127 aastat vana auto alghinnaks 500 000 dollarit ja lootsid tema eest saada 2 – 2,5 miljonit dollarit, kuid nad ei osanud uneski arvata, et oksjonile saabuvad inimesed, kes on nõus selle eest maksma kaks korda suuremat hinda. Auto lõpphinnaks kujunes 4 620 000 dollarit, vahendab Whatcar.

See üliharuldane auto on suuteline sõitma kuni 60 km/h ja kuni 35 km ühe paagi veega. Ta osales ka 1887. aastal maailma esimesel autovõidusõidul, mille ta võitis üsna lihtsalt – nimelt oli ta seal ainus osaleja.

Auto müüjaks olid John O'Quinni järeltulijad, kes pärast isa surma otsustasid pärandisse kuulunud sõiduki oksjonile panna. Kokku on autol olnud neli omanikku ja pea iga kord on auto pidanud maha müüma just pärandivaidluste tõttu.

Esimene omanik oli tema looja, krahv de Dion, kes 1906. aastal müüs selle Andri Dorioli nimelisele Prantsuse ohvitserile. Dorioli perekonna käes oli see auto tervelt 81 aastat, kui nad ta 1987. aastal Pariisis toimunud oksjonil maha müüsid.

Selle aja jooksul polnud auto peaaegu üldse sõitnud, kuid ta oli saanud üksjagu kannatada, tal puudusid mitmed olulised detailid ning ta oli kaotanud paljuski oma kaubanduslikust välimusest. Õnneks oli ostjaks Briti klassikaliste autode klubi liige, autoentusiast Tim Moore, kes suutis puuduolevad detailid erinevatest automuuseumitest kokku korjata ning teha ta täiesti töökorda.

Moore osales selle autoga erinevatel klassikaliste autode rallidel ning võitis mitmeid mainekaid auhindu. 2007. aastal pidi aga ka Moore panema auto taas oksjonile – põhjus sama, mis ka tema eelmisel omanikul Doriolil: ka temal oli kaks last ning ta ei suutnud seda autot pärandina võrdselt jagada. «Ma ei saa ju teda ometi pooleks lõigata,» oli Moore lausunud.

Ostjaks osutus sedapuhku ameeriklasest autohuviline John O`Quinn, kes sai selle auto omandit nautida vaid mõned aastat, kui ta siit ilmast lahkus. Ka tema lapsed ei suutnud pärandit jagada teisiti, kui auto oksjonil rahaks teha. Et seda raha aga nii palju tuli, ei osanud nad küll arvata.