www.meiemaa.ee 17.10.2011
Oliver Rand
Arheoloogiadoktor Jüri Peets loodab praegu Kuressaare lossi ees seisvast kuuest korrastamisele minevast suurtükist vähemalt pooled ka uuesti pauku tegema panna.
Foto: Mehis Tulk
Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur, arheoloogiadoktor Jüri Peets kavatseb konserveerida Kuressaare lossi vallikraavist aastate eest leitud kuus suurtükki ning neist pooled töökorda saada.
“Ma loodan, et saame küll vähemalt kolm neist jälle hüüdma ja kui nad korraga hüüdma panna, siis võib see päris uhke pilt olla,” lausus Jüri Peets. Tema sõnul alustati nädalavahetusel eeltöödega, et praegu lossi ees olevad suurtükid korda teha.
Suurtükitorudest tuli eelpuhastamise käigus välja rämpsu, kive ja isegi pudel. Täna on kavas teha õõnespuurimine ning siis suurtükke kuumutada, et pragudest roostetamist soodustavad ained välja saada. Töö teeb omapäraseks seegi, et Jüri Peetsi sõnul võib osa suurtükke olla veel laenguga ning enne kuumutamise alustamist tuleb laengud kahjutuks teha.
Kuressaare lossi ees seisvad suurtükid pärinevad erinevast ajast, vanemad 18. sajandi lõpust ning uuemad 19. sajandi algusest. Neist haruldasem on Napoleoni - aegne, mis võis Jüri Peetsi hinnangul sattuda Saaremaale pärast seda kui Napoleon käis vallutusretkel Venemaal või kui venelased lõid Napoleoni väed puruks. Suurtükil on küljel Napoleoni märk ning peal täht L, mis viitab Prantsusmaa kuningas Louis XVIII valitsemisajale.
“Milliseid teid kaudu suurtükk Saaremaale sattus, on raske öelda, kuid toona jaotati trofeerelvasid erinevatesse kohtadesse ja üks siis sattus ka Saaremaale,” ütles Jüri Peets. Tema sõnul on kõik kuus malmist suurtükki korralikus konditsioonis hoolimata, et enne leidmist olid nad aastaid vallikraavi vees vedelenud. Napoleoni -aegset suurtükki siiski töökorda enam ei saa, kuna ta on pealt liiga korrodeerunud.
“Kõik need on lahingus olnud suurtükid, sest neil on näha kuulitäkked või mürsukillujäljed,” kirjeldas Jüri Peets. “Tundub, et nad polnud enam välilahinguks kõlbulikud ja seetõttu toodi nad garnisoni teenima. Samas jääb arusaamatuks, miks nad lõpuks vallikraavi visati, kas jäid laengud kinni või oli midagi muud.”
Jüri Peetsi sõnul on pärast konserveerimistöid kavas kordatehtud suurtükke ka korralikult eksponeerida. Tallinnas valmistatakse oma ala asjatundja käe all suurtükkidele uued alused. Praeguse kava kohaselt jääb kolm suurtükki lossi ette, pauku tegevad aga paigutatakse kunagiste suurtükipatareide alustele.
Loodetavasti algsest palju väiksema laenguga ;)
VastaaPoistaSee uudis vallandas kodus eile arutelu, kuidas keskajal esiteks pandud suurtükimeister ise oma kätetööga ka laskma ning teiseks olnud piiramiskahurite kõrval kaevikud, kuhu pärast süütenööri läitmist kogu kahurimeeskond igaks juhuks sügavale sisse hüpanud. Samas käis see suurtükkide kohta, mis veel olid kokku lõõmutatud raudlattidest, mitte valatud.
Mnjaa...suurtükimeistril pidi päris higimull otsa ees olema oma esimest pauku tehes...Kas õnnestub või mitte. Ei tea, kas mõni kahur tükkideks ka lendas esimesel korral paugutades?
VastaaPoista