www.novaator.ee 17.10.2011
Jaak Kristian Sutt
Klikka pealkirjal, et vaadata videoklippi!
Lõuna-Aafrikas asuvast koopast avastatud värvimiskomplektid näitavad, et maalimisega võidi tegeleda juba sada tuhat aastat tagasi.
Enamus kaasaegseid maalikunsntikke kannab võimalike loomepuhangute tarvis maalimistarbeid endaga alati kaasas. Arheoloogide värske avastus näitas, et ka eelajaloolised maalikunstnikud mõtlesid samamoodi ning kasutasid juba 100 000 aastat tagasi ookervärve. Milleks nad neid täpselt kasutasid, jääb siiski mõistatuseks.
Kollane ooker, mis põletades muutub punaseks, on üks vanemaid muldpigmente, mida kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Seda leidub kõikjal kaasaegsete inimeste varajastes asulakohtades Aafrikas ja Lähis-Idas.
Osa teadlaste arvates pärinevad vanimad teadaolevad kunstiteosed Lõuna-Aafrika Vabariigis asuvast Blombose koopast, kust on leitud ka 75 000 aasta vanune teokarpidest kee, mida peetakse maailma vanimaks teadaolevaks ehteks. Karpidelt leitud punase ookri jäljed viitavad, et ehe oli värvitud.
Kuigi Blombosest ja teistest kuni 165 000 aasta vanustest asulakohtadest on leitud ka veelgi varasemaid märke ookri kasutamisest, puudub nende leidude puhul tõendusmaterjal, et ookrit kasutati kunsti loomiseks või sümbolite abil sõnumi edastamiseks.
Norra Bergeni ülikooli teadlane Christopher Henshilwood avastas Blombosest kaks ookriga maalimiseks mõeldud värvimiskomplekti. Optiliselt stimuleeritud luminestsentsi dateerimismeetod näitas nende vanuseks 100 000 aastat. See meetod mõõdab aega, mille jooksul arheoloogilistes kihtides leiduvad liivaterad on olnud päikesevalguse eest varjatud.
Samas arheoloogilises kihis teineteisest vaid 16 sentimeetri kaugusel paiknenud värvimiskomplektid on väga sarnased - ookri, purustatud kontide ja puusöe seguga täidetud teokarbid.
Ajakirjas Science avaldatud uuringus kirjutavad teadlased, et teokarpide sees olid ookriplekilised kvartsiiditükid, mida kasutati ilmselt segu jahvatamiseks. Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Ühes karpidest leidus ka ilmselt hundile või rebasele kuulunud esikäpa küünarluu, mida võidi kasutada värvi segamiseks või karbist väljavõtmiseks. Teadlased on seisukohal, et mõlemad teokarbid on osa ookervärvide õpikojast.
Blombose inimesed valmistasid ookervärve tõenäoliselt sammhaaval. Muuhulgas pidi see tegevus sisaldama pigmendi pulbriks jahvatamist, kondi kuumutamist enne purustamist ja kondipuru segule lisamist ning värvisegu paigutamist teokarpidesse, kus seda sai ettevaatlikult segada.
Uuringust ei selgu aga, milleks muistsed käsitöömeistrid saadud värvi konkreetselt kasutasid. Uuringu autorite arvates võidi seda kasutada nahamaalinguteks ja riiete kaunistamiseks või ka nahka kaitsva vahendina, sest ooker tõrjub eemale sääski ja teisi putukaid.
Avastatud värvimiskomplektide puhul võib teadlaste arvates täheldada kaasaegse inimese käitumisega seostuvaid külgi, nagu võimet asju ette planeerida ja elementaarse keemia tundmist.
Henshilwoodi rühm ei nõustu osade varasemate ookrileidude põhjal tehtud väitega, et Blombose elanikud võisid seda ainet kasutada kivist tööriistade varte otsa liimimiseks, sest teokarpides ei leidunud selliste liimide koostises kasutatava vaigu ega vaha jälgi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti