Piibele plaanitakse ajateega Baeri-keskust

Virumaa Teataja 31.03.2010

Evi Klaas, reporter

Praeguseks on fondil valminud plaan, kuidas Baeri sünnikohta atraktiivsemaks muuta.

foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Eelmisel suvel asutasid 28 loodusteadlikku inimest, sealhulgas ka teadlased, Karl Ernst von Baeri mälestusfondi, mille põhiline eesmärk on rajada Rakke valda Piibele tuntud loo­dus- ja arstiteadlase sünnikohta mitmekülgsete võimalustega loodushariduskeskus.


Praeguseks on fondi asutajatel valminud plaan, kuidas Baeri sünnikohta atraktiivsemaks muuta. Kavatsustest on tehtud ka video, mida näeb YouTube'i keskkonnas.

Mäles­tus­fondi loomise init­siaator, Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar tuletab videoklipis meelde, et Eesti seni tuntuim loodus- ja ars­ti­teadlane Karl Ernst von Baer sün­dis 1792. aastal just Piibe mõisas.

Tänaseks on Bae­ri sünnima­ja hävinud, kuid säi­linud on Piibe mõisa valitsejamaja, mille baasil ongi kavas looduskeskus luua.

Arhitektid Vi­len Künnapu ja Ain Padrik näe­vad, et valitsejamajja saaks paemuuseum ning tei­sele korrusele öö­bi­mis­või­malus kursuslastele. Ka peaks loodushariduskeskuse kompleksis olema liivakellakujuline audi­toorium ja munakujuline kohvik.

Loodusgeograaf Heldur San­der tõi välja, et praegune Piibe on tuntud oma pargi poo­lest.

"Piibe park rajati tõenäoliselt XVIII sajandi lõpus. Täna­seks on säilinud seal paljud puud ja põõsad, mis on Eestisse sisse toodud juba XVIII sajandil. Säilinud on ka suured jä­medad tammed, mis tõenäoliselt on Baeri-aegsed," kirjeldab Sander videos, nentides, et park vajab korrastamist.

Looduskeskuse magnetiks peaks saama kunagisest mõisa­pargist algav erinevaid ajastuid tutvustav niinimetatud aja­tee, mille ääres võiks muu hul­gas näha näiteks ka maailma suurima väl­ja­surnud sauru­se imitatsiooni.

Kunagi asus Piibel kanal, mi­da mööda sai sõi­ta Põltsamaa jõele ja sealt End­la järvele. Osaliselt on kavas kanal taastada.

"Meie eesmärk on see, et kui looduskeskus saab valmis, siis selle sisu on väärikas järeltulija Baeri mõtetele," kirjeldab Baeri fondi asutajaliige Ragnar Viir.