Väärikad taluhäärberid

Postimees 03.04.2010
Tiina Kolk

Kaunis kaptenivilla Lainela/Tiidemanni Aaspere mõis, Haljala kihelkond Ehitusaeg 1910.

Fotod: Eesti Rahva Muuseumist

Suurtalule sobivalt suursugune Kuivsaapa/Saapa Vana-Kariste mõis, Halliste kihelkond Ehitusaeg 1931.

Maja kui loss Ärma Raikküla mõis, Rapla kihelkond Ehitusaeg 1910.

Kahekordse klaasverandaga maamaja Jaagu-Hansu Koigi mõis, Peetri kihelkond Ehituseag 1929 1929. aastal oli laastudest viilkatusega tahutud palkidest maja ilma voodrita, v.a uhke kahekordne klaasveranda. See oli ilmselt maja peasissekäik, teine uks oli otsaseinas. Taluhooned on hävinud.

Tulevikku vaatav ja mugav Parisselja Halinga mõis.

Tänavu esitletakse Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti kvaliteedimärki – sadat unikaalprojekti järgi ehitatud eramut. Aga kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – sestap tutvustame möödaniku eeskujulikke elamuid.

Meie taluarhitektuur hakkas oluliselt muutuma 1860ndail, kui Lõuna-Eestis asuti seoses talude päriseksostmisega ehitama uusi, rehest eraldi elamuid.
«Need olid tavaliselt kahe-nelja toa, köögi, sahvri ja esikuga hooned, mille plaanilahendus matkis algul rehielamu kambriosa, hiljem oli üsna varieeruv.

Mulgimaal, kus uusi elamuid kõige enam ehitati, kujunes suurtaludes omapärane elamutüüp: ühes otsas asusid peremehe eluruumid (suur saal, mitu tuba, veranda), teises peretuba teenijatele, köök ja sahvrid. Sellist elamut hakati mõisa härrastemaja eeskujul nimetama häärberiks.

Põhja-Eesti ja saarte taludes hakati eraldi elamuid ehitama valdavalt alles 20. sajandil,» kirjutavad etnoloogid Ants Viires ja Gea Troska raamatus «Eesti rahvakultuur».

Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi koostatud kolmeosaline album «Eesti taluhäärberid» annab ülevaate parematest talumajadest, mis ehitati pärast rehemajaajastut kuni talude vägivaldse lõpuni 1940. aastal.

Kuigi enamjaolt ehitati maju oma ja ehitusmehe tarkusega, kasutati eriti 1920–30ndail üha rohkem ka käsiraamatute, instruktorite ja arhitektide abi. «Erinevalt praegustest n-ö ühekordse kasutusega karpidest ehitati need majad väga pikaks ajaks – isa eaks ja poja põlveks,» nendib Pärdi.

Arter valis albumitest «Eesti taluhäärberid» tutvustamiseks viis omanäolist, paraku juba ajalooks saanud hoonet.

Tulevikku vaatav ja mugav Parisselja
Halinga mõis, Pärnu-Jaagupi kihelkond
Projekt Uusimaa Põllumeeste Selts
Ehitusaeg 1912
Pindala 350 m2
Vana talu palkidest ehitatud suures verandaga hoones oli kirjutusetuba (peremehe kabinet), elu-, magamis- ja vannituba. Köögis oli nõuderuum ja sahver, elutoas garderoob. Mansard-korrusel asusid aedniku korter, poiste tuba ja võõrastetuba.
Katus ja osa seinu oli rootsipunane, akende ümbrus ja piirded valged, uksed kollased-rohelised, aknaraamid rohekad.
Eesti ajal oli siin õppetalu, Nõukogude ajal majandikeskus ja korterid. 1960. aastal sai hoone tulekahjus kannatada.

Kahekordse klaasverandaga maamaja Jaagu-Hansu Koigi mõis,
Peetri kihelkond
Ehituseag 1929
1929. aastal oli laastudest viilkatusega tahutud palkidest maja ilma voodrita, v.a uhke kahekordne klaasveranda. See oli ilmselt maja peasissekäik, teine uks oli otsaseinas.
Taluhooned on hävinud.

Maja kui loss Ärma Raikküla mõis, Rapla kihelkond
Ehitusaeg 1910
Pindala 280 m2
Valgeks krohvitud tellistest taluelamu oli üks suursugusemaid Eestis: 34 ruumi, kõrge mansardkorrus, lainelise viiluga ärkel, selle ees neljale kandilisele sambale toetuv rõdu, teine samasugune rõdu maja otsas, esiküljel kumer, eraldi katusega väljaaste, tagaküljel viilkatusega trepikoda. Hoone, mille omanik Ado Erma sai põhitulu piimakarjast (müües võid, koort ja juustu Peterburi turul), läks pärast sõda Raikküla lastekodu, hiljem erikooli kätte. 1990. aastal müüdi eravaldusse, praegu on sellest alles ainult müürid.

Suurtalule sobivalt suursugune Kuivsaapa/Saapa Vana-Kariste mõis, Halliste kihelkond
Ehitusaeg 1931
Pindala 400 m2
Häärberi lasi ehitada Šveitsis õppinud ja töötanud meditsiinidoktor Els Sapas-Blum (1892–1945). Krohvitud puitmajas, kust ei puudunud ka veevärk, oli 12 eluruumi, hoonet ilmestasid rõdud ja verandad. 1941. aastal pere küüditati, 1950–1970 oli majas Kariste kolhoosi keskus, hiljem elasid seal majandi töölised. Praeguseks on hoone hävinud.

Kaunis kaptenivilla Lainela/Tiidemanni Aaspere mõis, Haljala kihelkond
Ehitusaeg 1910
Ühe kuulsama Käsmu kapteni ja kohalike laevaomanike äriühingu peadirektori Oskar Tiidemanni (1874–1963) kümne eluruumiga häärberil oli uhke katuserõduga klaasveranda ja selle kohal katuseärklil suur klaasuksega ovaalaken, mida on hiljem Käsmus jäljendatud. Paremas otsas oli tagasiastega esik, välisvooder oli kaheosaline – all püstine, ülal rõhtne.
Nõukogude ajal pioneerilaagrina kasutatud maja hävis tulekahjus 1970. aastal.