Autor: Illar Mõttus
Kuulutaja 24. aprill 2009
Rakvere Vanalinna Seltsi konverentsidel pakutakse ajaloohuvilistele alati midagi köitvat, tänavu oli selleks ajaloodoktor Jaan Tamme ettekanne Rakvere frantsisklaste kloostrist.
Liivi sõja eel maeti Rakvere frantsiskaanlaste kloostrisse Tallinna viimane katoliiklik piiskop Albert, temale kuulus ka piiskopiresidents Porkunis. Foto: Eha Neito
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm osutas Rakvere rahvamaja keldrisaalis esinedes iidsele seinale ja teatas, et Tallinna viimase katoliikliku piiskopi Alberti säilmed on ilmselt siinsamas kõrval kloostrikeldris. Miks aga Albert oli just viimane katoliiklik piiskop? Sest pärast teda võidutses Liivimaal juba protestantism. Piiskopi kenotaaf on tänaseni Rakvere Kolmainu kirikus Pikas tänavas. Porkuni mõis oli aga tolleaegse Tallinna piiskopi residentsiks.
16. sajandi algul rajatud klooster langes Liivi sõja ajal 1558-1583 koos Rakverega paarikümneks aastaks Vene vägede kätte, kes kloostri lammutasid ja kive linnuse tugevdamiseks kasutasid. Hiljem ehitati kloostrivaremete peale ja kõrvale mõis, tänane Rakvere rahvamaja. Kloostrist on tänaseks teatriõue sillutisele märgitud kloostrihoonete piirjooned.
Rakvere klooster pühendati võidule
Rakvere Vanalinna Seltsi kolmanda konverentsi intrigeerivam osa käsitles Rakvere frantsisklaste kloostri teemat. Seltsi esimees Matti Jõe ütles, et nad tahavad iga kord oma loengutel pakkuda midagi uut ja huvitavat.
Tänavu oli selleks ajaloodoktor Jaan Tamme ettekanne siinsest kloostrist, mille tegutsemisaeg jäi 16. sajandi esimesse poolde. Jaan Tamm käis arheoloogina Rakveres juba 1975. aastal. „Rakvere klooster pühendati Liivi ordu võidule Vene vägede üle Smolino lahingus," rääkis Tamm. "See 1502. aastal saavutatud võit pani pooleks sajandiks venelaste edasitungi siiapoole seisma."
Jaan Tamm jutustas, et Rakvere oli 16. sajandi alguseks jäänud juba perifeerseks linnaks, ei olnud tegelikult siia kloostri rajamiseks raha ega munkasid kusagilt võtta. Et tegu oli kerjusmunkadest frantsisklastega, oli nende elatise teenimine siin raskendatud - polnud seda elanikkonna kihti, kelle juures kerjamas käia. Kloostri rajamine o Rakverre li saavutus, sest võrreldes Tallinnaga, kus kolm erinevate ordude kloostrit, oli see julgustükk juba majanduslikus mõttes.
Tegelikult tahtsidki frantsisklased oma kloostri alguses rajada Tallinna, kuid sealsed linnavõimud olid vastu. Põhjuseks oli raha, sest linnavõimud polnud huvitatud, et suur osa võimalikust maksutulust laekuks linna asemel hoopis kloostrile. Linnajuhid ei tahtnud samuti, et linnas asuv kinnisvara läheks pikaks ajaks usuordu kätte ning langeks seega üldisest käibest välja.
Rakvere valiti välja ka turvalisusest lähtudes, sest kõrval oli ordulinnus, kuhu sai sõja korral pakku minna. Frantsisklaste kloostreid rajati Viljandisse, Tartu ja Narva.
Kerjusmunkadest põetajad
Eestis on rohkem küll tuntud võimsa dominikaani ordu mungakloostrid. Dominiiklaste kloostrid olid keskaegsel Liivimaal silma paistnud oma usuvendade kohta luksusliku eluviisiga ja nende jõukus oli üldtuntud. Nad tegelesid näiteks ka rahalaenamisega. Neid rüüstatigi usupuhastuse rahutuste käigus 16. sajandi esimesel poolel kõige rohkem. Legendi järgi pani Tallinna dominiiklaste kloostri põlema just usku vahetanud endine dominiiklasest munk. Dominiiklased olid jutlustajad, neid nimetati rahvasuus ka „issanda koerteks" ja mungarüü järgi mustadeks munkadeks.
Tsistertslaste kloostrid olid aga paigad, kuhu kõrgemast seisusest pered said teatud tasu eest ära anda oma vanatüdrukuks jäänud tütred.
Küll aga olid oma tagasihoidliku elustiiliga frantsisklased pääsenud kloostrite suuremast lõhkumistest. Peale palvetamise ja kerjamise tegelesid nad haigete põetamisega.
Liivi sõja ajal 1558-1583 langes Rakvere paarikümneks aastaks Vene vägede kätte, kes kloostri lammutasid.
Vähemate vendade ordu - frantsisklased ehk frantsiskaanid ehk minoriidid (Ordo Fratrum Minorum, OFM, Omin, vähemate vendade ordu) - on esimene tuntuim ränd- ehk kerjusmungaordu. Vähemateks vendadeks hakkas Franciscus Assisist aastal 1210 kutsuma tema ümber koondunud vennaskonna liikmeid, kelle hulgas oli algul nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Seda aastat loetaksegi ordu sünniajaks. Franciscus oli jõuka kangakaupmehe poeg, kes ütles avalikult lahti oma isast ja rikkusest. Mungad kandsid halli või pruuni nööriga vöötatud rüüd ja vähemalt soojas kliimas jalas sandaale. Kerjusmunklus tekkis kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241, praegu on kaks Poola rahvusest munka Ida-Virumaal Ahtmes. Enamik Virumaa katoliiklasi on poola ja leedu päritolu.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti