Postimees 07.06.2010
Kunstniku nägemus Briti saarte gladiaatoritest
Foto: Scanpix
Arheoloogid avastasid Suurbritanniast Yorkist suure gladiaatorite matmispaiga, mis sisaldas 80 inimese jäänuseid.
Hästi säilinud skeletid leiti 18. sajandist pärit villa aiast, kirjutab The Telegraph.
Uurimine tuvastas, et tegemist on Rooma ajastu gladiaatoritega.
Kõik skeletid kuulusid noortele ja tugevatele meestele, kellest enamik kaotasid elu pea maharaiumise läbi millalgi 1. – 4. sajandil pKr.
Arheoloogid kahtlustasid esialgu, et need võisid olla keiser Severusele lojaalsed sõdurid, kes hukati keisri reeturliku poja Caracalla käsul 211. aastal pKr.
Kuid nüüdne uuring lükkas selle teooria ümber ja kinnitas, et tegemist on Vahemere äärsetelt aladelt Briti saartele veriseid vaatemänge pakkuma toodud gladiaatoritega.
«Luudel on näha lihasööjate loomade hammustuste jälgi. Need hambajäljed võivad kuuluda lõvidele, tiigritele ja isegi karudele. Teada on, et gladiaatorid võitlesid tihtipeale loomadega,» selgitas arheoloog Kurt Hunter-Mann.
Ka oli luudel rasketest relvadest tekitatud jälgi. Uuring näitas ka seda, et paljudel oli üks käsi tugevam kui teine. See on tõend, et neid hakati treenima raskete relvadega juba väga noores eas.
Koljuvigastuste uurimine näitas, et mitmed neist tapeti löögiga pähe. See oli gladiaatorite puhul coup de grace ehk surmav halastuslöök.
Samasuguseid vigastusi oli ka Türgist Efesosest leitud gladiaatorite säilmetel.
Suurbritanniast Rooma asualadelt on leitud mitmeid amfiteatreid. Siiski ei ole amfiteatrit leitud Yorkist, kust suur gladiaatorite surnuaed avastati. Enamik amfiteatreid oli puust ja selle tõttu ei ole nad säilinud.
Arheoloogide sõnul ei aita leitud skeletid mitte nende isikute vanust kindlaks teha, vaid ka seda, kust nad pärit olid,milline nende elu oli ja millest toitusid.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti