Pärnu Postimees 03.06.2010
Foto: arhiiv
Olaf Esna, bibliofiil
Nõukogude Liidus oli tuhandeid linnu, aga ainult üle 120 krai ja oblasti. Kunagi võis väike Pärnu paljudele miljonilinnadele ülalt alla vaadata, sest ta oli suur administratiivkeskus ehk oblastilinn. Peale Pärnu olid Eestis samas staatuses Tartu ja Tallinn.
Paraku kestis see periood Pärnu linna ajaloos üürikest aega (1952-1953) ja väheks on jäänud neid, kes seda õnnist aega mäletavad. Plaanimajanduslikus riigis varustati oblastilinnu teistmoodi.
Pärnu ja muud oblastid moodustati ENSV ülemnõukogu presiidiumi seadusega 3. maist 1952 ja kaotati 25. aprillil 1953. Moskval on küll veidi erinevad andmed: 10. mai 1952 kuni 28. aprill 1953. Oblastihullus tabas Lätit ja Leedutki, kus oli vastavalt kolm ja neli sellist administratiivüksust.
Seda aega iseloomustab Pärnus suur ruumipuudus. Säilisid kõik linna ja rajooni asutused, aga juurde tulid inimrohked oblasti omad, mis senised kehvematele pindadele surusid. Peale selle toodi palju inimesi kaadri täiendamiseks, sest ega kõik kohalikud nii kõrgetele ametipostidele kõlvanud.
Töörahva Häälest Pärnu Kommunistiks
Hingekella löödi meie Töörahva Häälele, sest oblasti häälekandja tiitel pidi olema arusaadav alates Vilsandist, kus algas Pärnu oblasti piir, kuni Kamtðatkani ja selleks oli ilmselt ainuõige Pärnu Kommunist. Tartlased olid nupukamad ja oskasid oma Edasi säilitada.
5. augustil 1952 kinnitas oblastikomitee ametisse uue ajalehe juhtfiguurid ja 6. augustil teatati toimetuse töötajatele, et EK(b)P Keskkomitee otsusega number 62, mis 22. juulist 1952, likvideeritakse ajaleht Töörahva Hääl ning nad on kahe nädala pärast vabad kodanikud. Lahti lasti 13+2 inimest. Käskkirjale alla kirjutanud toimetaja asetäitja Vaike Raid ei saanud toimetaja Kalev Raavet ega iseennast ametist vabastada.
Esimene number EK(b)P Pärnu oblasti, linna- ja rajoonikomitee ning Pärnu oblasti, linna ja rajooni töörahva saadikute nõukogu häälekandjat Pärnu Kommunist ilmus reedel, 15. augustil. Taevas tulgu appi neile, kes reedel uut asja alustavad!
Uue lehe toimetaja kohusetäitja Hannes Uiga käskkiri number 1 ilmus alles 23. augustil ja sellega määrati kohale 36 töötajat.
Partei keskkomitee suunas toimetaja asetäitjaks Rahva Hääle toimetusest Vassili Riisi, vabariiklikust parteikoolist tulid ületoomise korras propaganda osakonna juhatajaks Feodor Gro-dinski, tööstuse ja transpordi osakonna juhtajaks Johannes Jakobson, põllumajanduse osakonna juhatajaks Eugen Samoson, informatsiooni osakonna juhatajaks Aksel Rohult. Rahva Hääl loovutas veel Leonhard Kuninga kirjade osakonna juhataja kohusetäitjaks.
Töörahva Häälest võeti uue lehe juurde tööle toimetaja asetäitja Vaike Raid kultuuri ja olustiku osakonna juhatajaks, toimetaja Kalev Raave vastutava sekretäri kohusetäitjaks, kirjanduslikeks kaastöölisteks Lembit Raudsepp, Zinaida Davidovitð, Elle Jaansalu. Korrektorid Veera Mas-so ja Alviine Mitt ülendati vanemkorrektoriks, viimasena mainitu küll kohusetäitjaks. Raamatupidaja Melita Roomaa sai vanemraamatupidajaks, masinakirjutaja Lydia Altoja ülendati kassapidajaks-inkassaatoriks ning ainsana säilitas oma ametikoha koristaja Ludmilla Jaama.
Kirjanduslike kaastöölistena võeti tööle Arnold Ottin ja Laine Pill. Lisandus fotokorrespondent Herman Rannau, korrektoreid-ettelugejaid, väljalaskja, kirjade osakonna arvestaja, tehniline sekretär, masinakirjutajad, käskjalad.
Tüüpiline nõukogude leht
Järgnevatel kuudel kerkis toimetus kui tainas ja 28. aprillil 1953 pidi toimetaja Hannes Uiga vabastama ametist 51 töötajat, tema enda vabastas partei keskkomitee.
Uued nimed olid parteielu osakonna juhataja Lembit Randmets, sama osakonna kirjanduslik kaastööline August Sõeruer, sama ameti pidaja kirjade osakonnas Dmitri Stepanov, korrespondendid Hendrik Lind, Andres Toht, Eugen Lamberg, Edgar Nittim ja Villo Prümmel, tõlk Hans Kurvits, infoosakonna juhataja Olavi Kildemaa, ajalehe väljalaskjad Erich Tamm ja Rein Vellend.
Ajalehega oli liidetud kohalike raadiosaadete toimetus, kus diktor oli Sirje Põldots.
Ajalehe toimetus asus endiselt Ringi 1 ja trükkimine toimus Pärnutrükis. Suurenes väljaande formaat: 48x33 sentimeetri asemele tuli 54x40 sentimeet-rit. 1952. aastal trükiti lehte 112 768 eksemplari, järgmisel aastal langes tiraaþ 8200ni.
Tundub, et lehe teises numbris ei luisatudki, kui kirjutati, et kohe pärast teadaande avaldamist Pärnu oblasti ajalehe Pärnu Kommunist ilmumahakkamise kohta algas Vändra sidekontoris elav tellimuste vastuvõtmine. Eesrindlikud postiljonid olid vastu võtnud juba üle 50 uue tellimuse. Pealegi levis ajaleht Saaremaalt Tartu piirini.
Kui aga nähti, et uus leht ilmub senises nõukogude stiilis, kadus huvi tema vastu. Viis korda nädalas ilmunud oblasti häälekandjat trükiti läbi kahe pooliku aasta kokku 180 numbrit.
Lehe sisuks oli palju kesklehtedest tõlgitud materjali, Ameerika tõrvamine Korea sõja teemal, kolhooside olematute edusammude kiitmine, rohkelt sõnavahtu ja propagandamula. Ehtne nõukogude ajaleht.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti