Sakala 12.06.2010
1926. aastal pangahooneks ehitatud torniga maja kohta liigub legende. Inimluud leiti otse selle trepi eest.
Foto: ELMO RIIG/SAKALA
Otse Mustla alevi südames kraavi kaevanud ekskavaatori kopp tõi kolmapäeva keskpäeval töömeeste ehmatuseks koos mullahunnikuga maapõuest välja kaks koltunud pealuud.
Kaablikraavi kaevamine katkestati kohe ning kohale kutsutud spetsialistid avastasid umbes poolteise meetri sügavuselt veelgi inimluid. Leiud võivad tunnistust anda kunagisest suurest kalmest, mida ei mäleta vanimad kohalikud elanikud ning mille kohta pole säilinud teateid kirjalikes allikates.
Esialgse hinnangu järgi kuulusid leitud säilmed kahele inimesele, kelle vanuse, soo ja matmisaja selgitab ekspertiis.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi sõnul tõendavad kaks väljatulnud skeletti, et tegu polnud juhuhaua, vaid kalmega. «Praegune Tarvastu kalmistu sai alguse XVIII sajandi teisel poolel, kuid need leiud on ilmselt vanemad kui sealsed matused,» rääkis Kivi. «Täpne dateerimine jääb luu-uurijale.»
Säilmed avastati Mustla kõige tuntuma, torniga maja eest. Kohalikud elanikud rääkisid, et inimluid on leitud ka selle maja tagahoovist, kui seal kunagi kaevu kaevati. Anne Kivi kinnitusel võib ka see viidata kunagisele suurele kalmistule, millele hiljem alevik peale ehitati, kuid esialgu midagi täpset väita ei saa.
Esemeid koos luudega esialgu päevavalgele ei tulnud. Kunagise kalmistu teooriat kinnitab ka tõsiasi, et pinnases on kuiva liiva.
Arheoloogid asuvad leiukohta põhjalikult uurima tuleval nädalal.
Mustla aleviku kauaoodatud ning niigi veninud teeremonti vastne leid vähemalt esialgu ei pidurda. Leiukohas töö küll katkestati, kuid ehitajad jätkavad platsist kaugemal.
Tarvastu vallavanem Alar Karu rääkis, et Mustla rajati suhteliselt hiljuti ning andmeid kunagise surnuaia kohta pole.
«Võimalik, et see puhkepaik rajati katku või mõne muu haiguse ohvrite matmiseks,» ütles vallavanem. «Nüüd on oluline see, et kõik osalised rahule jääksid. Senikaua, kuni asjatundjad leiupaigas põhjalikumaid väljakaevamisi teevad, jätkub töö teistel teelõikudel.»
Vallavanem lausus, et selline leid on Mustla ajaloo seisukohalt väga oluline. Mustla tekkis XIX sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Suurema osa majadest püstitasid sulased ja teenijad. Asula planeeriti 1925. aastal. Aleviõigused anti sellele 18. juunil 1926, kuid kehtima hakkasid need alles 1. jaanuarist 1927.
Anne Kivi toonitas, et kui inimesed satuvad ehitustööde käigus säilmetele, ei tohiks neid kindlasti esialgsest asukohast välja võtta, vaid leiust tuleb kohe asjatundjatele teada anda.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti