Viljandi Pärimusmuusika Ait - hoone ajalugu

http://www.folk.ee/et/Parimusmuusika-Ait/Ajalugu

Fotod

Vaade Viljandile teiselt poolt järve. 1790, J. Chr. Brotze joonistus / Läti akadeemiline raamatukogu

Vaade aida juurest Viljandile, 1800, J. Chr. Brotze joonistus / Läti akadeemiline raamatukogu

Vaade Kirsimäelt. 1910, foto J. Riet / Viljandi muuseumi fotokogu

Talvine ait 1930ndatel. Foto J. Riet / Viljandi muuseumi fotokogu

Pärimusmuusika Aida eelkäijaks on üks kunagise Viljandi mõisa arvukatest abihoonetest. Suur ristkülikukujulise põhiplaaniga kivihoone on rajatud keskaegse ordulinnuse maa-alale, linnapoolse III eeslinnuse loodeservale, kus kunagi paiknes linnuse tall ja arvatav tallipoiste elamu. Aida täpne ehitamisaeg ei ole teada.

Viljandi mõisasüdame asukoht linnusest loodes oli tähistatud juba rootsiaegsetel plaanidel. Andmed hoonestuse kohta pärinevad aga alles 1790.aasta linnaplaanilt. Vaatlusaluse aida kohal Jaani kiriku vastas on sellel näha suur pikiküljega linna poole pööratud (kivi)hoone, temast paremal risti teine veidi väiksem ehitis. Kiri plaanil ütleb, et tegemist on mõisa aitadega (Kleten). Sama situatsioon on toodud 1832. ja 1866. aasta linnaplaanil.

Seega on põhjust arvata, et aidahoone on oma põhiosas ehitatud 18. sajandi keskel või teisel poolel, pärast seda, kui keisrinna Jelizaveta 1744. aastal oli Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tšoglokovile kinkinud. Siis valmis esimene härrastemaja ning esimesed mõisa majapidamisega seotud ehitised.

Ait ei ole läbi ajaloo säilinud ehitusaegsel ilmel, vaid teinud läbi mitmeid remonte ning ümberehitusi. Hoone maakivist vundamendid võivad osaliselt olla rajatud linnuseaegsetele müürisäilmetele. Aida keldrikorrus on tellisvõlvlagedega ning säilitanud varasema plaanilahenduse. Hoone idapoolne osa on eelmise sajandi teisel kümnendil kohandatud viljakuivatiks.

Aida esifassaadi keskteljel paikneb sissesõiduvärav, mis on esile tõstetud katusest väljaulatuva kolmnurkviilu, külgpilastrite ning astmeliselt profileeritud karniisidega. Vanematel fotodel on näha eri kõrgusel paiknenud väikeseruudulised luukidega varustatud aknad, mis olid alles veel 1970ndatel aastatel.

1980. aastate alguses kavatseti tollal laona kasutusel olnud ait rekonstrueerida kohvik-baariks. Hoone oli siis veel suhteliselt heas seisukorras ja säilitanud oma ajaloolise ilme, vaid S-kivikatus vajas remonti. Kava ei teostunud. Mõned aastad hiljem varises sisse osa katusest ning lõunasein.

1990. aastal koostati uus projekt aida restaureerimiseks, sedakorda Kesk-Eesti Restaureerimisvalitsuse olmehooneks. Vahepeal oli jõutud lõunasein uuesti üles ehitada ja taastada katus ning teha uus puidust vahelagi I korrusel. Projektis oli ette nähtud esifassaadi kaaristu avamine, tegelikkuses tähendas see esiseina lammutamist ja tuhaplokkidest ning silikaatkivist uue seina tegemist. Silikaatkiviga on üles laotud ka hoone tagasein. Avatäited kas puuduvad või on asendatud. Enne kui ehitustööd aida juures 1994. aastal pooleli jäid, jõuti valmis ehitada S-kivikatus ja uuendada puitvahelagi.

Anne Lass, arhitektuuriajaloolane