Osa lahtikaevatavatest lossivallidest eksponeeritakse

Saarte Hääl 22.05.2010

Autor: Kertu Kalmus

Kuressaare linnusekompleksi restaureerimistööde käigus kaevatakse osa seni muldkeha alla maetud olnud müüre taas välja ja jäetaksegi nõnda, et inimesed saaksid peidus olnud müüre oma silmaga näha.

Saaremaa muuseumi projektijuhi Tõnu Sepa sõnul tuleb suurem lahtikaevamine linnuse merepoolses küljes kõige vanema ringmüüri juures.

“See lage plats mere ja lossi vahel ehk merepoolne külg on see põhiala, kus arheoloogid uurima hakkavad,” rääkis Sepp Saarte Häälele. Täpsemalt puudutavad kaevamistööd kohta, kus praegu viib tee üle valli Titeranda ning mis talviti on väikeste saarlaste üheks meeliskelgumäeks kujunenud.
Juba praegu on otse kõnealuse jalgraja kõrval mullast välja puhastatud jupike seni peidus olnud müüri, kuid see koht kaevati Sepa sõnul välja vaid selleks, et kontrollida otse jalgraja all maapõues olevat väravakonstruktsiooni.

“See kaevatakse lahti ja sinna tuleb samasugune käik läbi valli nagu on teisel pool lossi,” rääkis rekonstrueerimistööde projektijuht.
Teine koht, kus müürid maapinnast välja kaevatakse ning inimestele uudistamiseks jäetakse, asub teise ringmüüri idapoolses nurgas. “Seal kaevatakse müürid lõiguti välja, et leida dateeritavat infot ning osaliselt need ka puhastatakse ja jäetaksegi lahti,” rääkis Tõnu Sepp.

Need müüriosad, mida välja ei kaevata, markeeritakse lihtsalt maapinnal, et inimesed siiski teaksid, kus kulgeb pinna all peidus olev müürijoon.
Kuigi kaevamised käivad juba mõnda aega, ei ole arheoloogid taasavatud osadesse veel n-ö avastusretkele asunud. “Tasapisi tegutsevad nad kogu aeg, praegu on ettevalmistuste etapp,” nentis Sepp.

Peagi peaks mandrilt kohale tulema üks spetsialist koos äärmiselt tänuväärt riistapuuga, mille nimeks georadar.
“Sellega näeb maa sisse, kus müürid täpselt paiknevad,” lihtsustab aparaat Sepa sõnul tunduvalt õigete kaevamiskohtade määramist. “Ning selle info järgi siis kaevatakse.”

Seni peidus olnud müüride väljakaevamise ja avatuks jätmise eesmärk on Tõnu Sepa sõnul visualiseerida ajaloolisi linnuse erinevaid ehitus- ja arenguetappe. “Ja eksponeerimise läbi ongi inimestel näha, mis täpselt ja kuidas mingil kindlal ajaetapil toimus,” selgitas ta.
Linnuse restaureerimis- ja rekonstrueerimistööd peavad täiesti lõpetatud olema hiljemalt 2015. aastaks.