Allikas: Kuressaare Linnateatri koduleht www.kuressaarelinnateater.ee
Foto1: Hoone vanal fotol
Foto2: KSE-i näitetrupp 1911. a. Ees keskel näitejuht Aleksei Niit.
"Palju on tegemist ja sagimist. Eesti seltskond oli vähearvuline ja vaene mitte ükski varaliselt, vaid ka haritud jõudude poolest. Ainult üksikud olid jõudnud haridusele ja kui mitte jõukusele, siis vähemalt majanduslikule rippumatusele. Igal pool aga domineeris saksa keel ja meel, ning isegi venestuse laine polnud suutnud kuigi tunduvalt ehk maksma panna vaiksel meretagusel saarel. Rahvuslik ärkamine seisis tõsises mõttes alles ees." Nii iseloomustas sajandialguse Kuressaare vaimuelu väljapaistev Eesti riigimees ja diplomaat Ants Piip 1936. aastal. Veerand sajandit varem, aastail 1909 -11 oli ta Kuressaare Eesti Seltsi (KES; asutatud 1886, taasasutatud 1907) esimees. Neil aastail oli seltsi tegevus kogu selle ajaloos kõige hoogsam ja mitmekülgsem. Just tollane merekooli õpetaja Piip oli senini üürikortereis tegutsenud KES-ile oma maja ostmise peamisi korraldajaid.
Arvatavati 19. saj. algul ehitatud maja oli tuntud Meedla "uue kojana" ja kuulus von Pollide suguvõsale. Sajandi lõpus müüsid need hoone Peterburi salanõunikele Ivan Mierzeyewskile (tuntud mudaraviarstide kauge hõimlane) suvilaks. Ilus kivimaja maksis hiigelsumma - 12 000 rubla -, kuid selts suutis selle kiiresti kokku saada. Üle poole laenati pangast, ülejäänud saadi võlatähtede müügist ning seltsi liikmete ja kohalike majandustegelaste annetustest. Heldeim annetaja oli ettevõtja Johannes Kingissepp.
2. oktoobril 1911 toimus seltsimaja õnnistamispidu. Südalinnas kalli "saksa maja" ostmine tekitas eesti ringkonnas laialdast vaimustust, kasvas rahvuslik iseteadvus, uhkus, eneseusk ja üksmeel. Kõige muu kõrval koondati uude asupaika ka KES-i teatritegevus - näiteks juba 1912 toodi siia lavale kümme erinevat näitemängu.
Juba 1914. aastaks oli Eesti Selts niipalju kosunud, et majale tehti 3500 rubla maksnud juurdeehitus (laiendati saali ja ehitati näitelava). 1916. a. kevadest kuni 1918. a. sügiseni oli kultuuritöö I maailmasõja tõttu takistatud: hoonesse majutati algul Vene, hiljem Saksa sõjaväelasi, mitmes ruumis oli ajutine vangla, 1918. a. sügisel saksa keskkool. Väärikas maja on seotud ka revolutsiooniliste sündmustega: 8. märtsil 1917 toimus siin kohalike seltside esindajate koosolek, kus asutati Saaremaa Eesti Ajutine Täidesaatev Komitee, neli päeva hiljem maja ees suur eestlaste miiting, kus rõdult pidas sütitava kõne hilisem peapiiskop H. B. Rahamägi.
Uue hoo sai seltsielu Eesti Vabariigi alguses. 1919. aasta lõpus tegutsesid siin lisaks lauljatele, muusikutele, näitlejatele, sportlastele jt. ka KES-i haridusosakonna raamatukogu ja lugemislaud, nelja aasta pärast avati kino. 1921. a. renditi maavalitsuselt kõrvalasuv krunt ja ühendati see seltsi aiaga avaraks pargiks. 1925. a. ehitati ümber lava, 1930. a. remondi käigus ehitati teatrisaali juurde jalutusruum, 1935-36 muudeti ruumijaotust ja seati sisse keskküte.
A. Kitspergi - Kauka jumal (Kuressaare Teatri laval. 1936.a.)KES-i näitetrupist arenes välja poolkutseline (1924) ja 1935. a. kutseline Kuressaare Teater, mis vääristus seda maja kuni likvideerimiseni 1951.a. Seejärel asus siin kuni 1967. aastani rajooni kultuurimaja, mis võttis oma hõlma alla ka 1963 asutatud Saaremaa Rahvateater. Umbkaudsel hinnangul toodi selles majas aastail 1911-67 lavale ligi 400 esietendust - seega keskmiselt 7-8 aastas. Seejärel muudeti hoone okupatsioonivägede kultuurimajaks.
Traditsioonirikas maja ärkas uuele elule 1990. aastate algul, kui Saaremaa kultuuriinimesed võtsid uuesti üles teatriringkonnas juba eelmisel kümnendil tekkinud esialgu oli kui utoopilisena tundunud mõtte teatrimaja taastamisest. Ja nüüd on meil jälle oma, Kuressaare Linnateater, ja sellel oma maja! Siin tööle hakkavaid teatriinimesi innustab muuhulgas teadmine, et samas on lavalaudadel seisnud näitejuhid-lavastajad Aleksei Niit (aastail 1911-23), Anton Verlin (1911-14), Aleksander Kallus (1921-23), Jaan Metua (1924-30), Riivo Kaljus (1935-42), Heino Kivi, Rein Rooväli, Margot Koel jt. Paljudest amatöörnäitlejaist kujunesid Kuressaare Teatris meisterlikud professionaalid: Hermanja Theodor Maripuu, Irja Aarma, Margarita Kitt, Marie Kei, Nathalie Behm, Eduard Pea jpt. 1924. a. sügisel esines Kuressaare teatrilaval (peaosas H. Heijermansi näidendis "Lootus õnnistuse peale") hilisem kuulsamaid eestlasest teatraale Aario Alfred Marist; 1939-42 töötas näitleja, lavastaja ja kujundajana Helend Peep. Ka külalisesinejate nimekiri on auväärne: näiteks 1920. aastate algul astusid siin üles Olga Mikk-Krull, Hugo Laur, Hilda Glaser, Liina Reiman, Ants Lauter, Erna Villmer...
Olavi Pesti
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti