maanantai 13. syyskuuta 2010

Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse asulakoha


www.epl.ee 08.07.2009

Arheoloogid Marge Konsa ja Andres Vindi Ruhnus asulakoha kaevandi juures.
Foto: www.ruhnlane.blogspot.com

Tuuli Aug, toimetaja

Äsjane avastus on Ruhnu ajaloo valgustamiseks väga oluline, sest täidab siiani saare asustusloos laiunud tühiku, leiab asulakoha avastanud Tartu ülikooli arheoloog Marge Konsa. Seni oli teada, et Ruhnu oli asustatud kiviajal ning samuti on kindlad andmed olemas selle kohta, et 14. sajandil asustasid saare rootslased. Vahepealsete aastasadade kohta kindlaid andmeid polnud. Nüüd aga on selge – muinasaja lõpul ehk täpsemalt öeldnuna viikingiajal (9.-11. sajandil) asus Ruhnus püsiasustusega rannaküla, mille rajajad elasid saarel aastaringselt.

Leid ei tulnud arheoloogidele üllatusena. „Meie hüpotees oli, et saar on piisavalt suur, et olla ka vahepeal asustatud,“ rääkis Marge Konsa Eesti Päevaleht Online’ile. Kultuuriteooria tippkeskuse projekt „Arheoloogiline merekultuuri pärand“ võimaldas arheoloogidel Eesti väikesaarte muinas-ja rauaaegset asustust uurima hakata. Nimetatud projekti raames saabusidki kaheksa arheoloogi ka Ruhnu saarele ning hakkasid asulakohtade jälgi otsima.

„Uurimiseks kasutasime topograafilisi kaarte: nimelt on teada, kuidas maa kerkib ja seda arvestades vaatasime, kus võisid olla sadamakohad. Tegime endale mudeli, milline võis olla Ruhnu muinasajal ja kus võis olla potentsiaalne maabumiskoht. Ühes potentsiaalses maabumiskohas leidsimegi asulakoha,“ rääkis Konsa.

Ruhnu põhjaosas Kuunsi ranna lähedal Linbacka künkal paiknev muinasaegne asula laius omal ajal 60x70 meetrisel alal ja oli seega ligi 4200-ruutmeetrine. Asula alale kuuluvaks on peale hoonete arvestatud ka põllumaad. Praegu asub Linbacka küngas mererannast ligi poole kilomeetri kaugusel, kuid muinasaja lõpul oli meri kõrgem ning sadamakohaks sobiv abajas ulatus külani välja.

Kaevamised tõid lagedale tunnismärgid aastaringsest asustusest


Linbacka künkale on arheoloogid teinud ühe ruutmeetri suuruse kaevandi. „Peamiselt oleme leidnud hülge ja muude loomade luid ehk toidujäätmeid,“ ütles Marge Konsa. Lisaks sellele on avastatud savinõu kilde. „Rohkemat me ei looda, sest enamus toona kasutatavatest esemetest olid puidust ning raud oli haruldane,“ ütles arheoloog ja selgitas, et puidust esemete jäänused on praeguseks maa sees hävinud.

Kuigi puidu-ja raualeide pole, on see-eest loomaluid ohtrasti. “Leidude rohkus näitab, et asulas elati aastaringselt, mitte ainult ei peatutud. Tõenäoliselt on siin ka põldu peetud,“ ütles Konsa.

Praegu on Linbackal avatud väikese kaevandi laiendamist pole plaanis. „Meie oleme tulnud siia muistiseid otsima,“ selgitas arheoloog. Kaevamiste korraldamine on eraldi ettevõtmine ning kas ja millal neid korraldada, on veel arutamata küsimus.

Praegu aga liiguvad arheoloogid mööda Ruhnu rannikut edasi, et vaadata, kas saarel on veel muinas-või rauaaegseid asulakohti.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti