www.vorumaateataja.ee 08.07.2010
Heiki Valk rääkis, et kaevandist saadi söeproov ja loodetud leid keraamika näol.
Foto: Kristjan-Mart Piirsalu
Kristjan-Mart Piirsalu
LEID • 2005. aastal alustas arheoloog ja Tartu ülikooli õppejõud Heiki Valk arheoloogiliste kaevamistega, et saada teada, kui vanad on Kagu-Eesti linnamäed. Sel aastal jõudis Valk Võrumaale ning esmaspäeval lõpetati kaevamistega Haanja vallas Kaloga külas. Kalogas oleva Linnamäe kohta polnud teada midagi kuni 1990. aastateni, mil Andres Vindi ülikoolitöötajana ja muististe otsijana selle kohanimedele tuginedes leidis.
Segadust tekitas aga asjaolu, et ajapikku on kohanimed omavahel sassi läinud – Jaanimägi ja Linnamägi. Rahva seas Jaanimäena tuntud kohast ei leitud midagi, kuid Linnamäelt leiti potikillud, ümber mäe on aga kaevatud astang, mis tõestab, et kunagi on seal tõsiselt mullatöödega tegeletud.
Kaloga on üks Võrumaa vanimaid linnuseid
Kaloga Jaanimäele tuli Valk arheoloogilisi kaevamisi teostama, et teha kindlaks, mis linnusega täpsemalt tegu oli ja mis ajast see pärineb. Proovikaevanditest koguti teavet mäel tehtud mullatöödest ja kaitserajatistest. Üks kaevanditest oli läbilõige, mis näitas, et ümber mäe oli kaevatud kolmnurkse põhjaga kraav, mille põhjas asuvast kultuurkihist ka söeproov saadi. Söeproov võimaldab määrata linnuse vanuse 30–40aastase täpsusega.
„Kraavi põhja oli loobitud orgaanilist ainet, mille abil saame päris hea dateeringu. Algul oli ka lootus, et kuskilt tulevad välja põlenud valli jäänused, kuid kahjuks me midagi seesugust ei leidnud,” lausus Valk.
Ent ilma leiuta arheoloogid sel korral ei jäänud. Mõlemast kaevandist leiti potikillud ja selle põhjal võib väita, et tegemist on ühe Võrumaa vanima linnusega. „Julgen pakkuda väga laia ajavahemiku, tinglikult aastatel 0–500, aga kui saame süsinikuproovid tehtud, oleme märksa targemad,” selgitas ta.
Jaanimäe Kaloga on üks kahest kõige vanemast linnusekohast. Teine linnus asub Vastseliinas Luhtel ja pärineb esimesest sajandist. Valgu sõnul on nende linnuste vahel märgata suurt sarnasust: mõlema mäe ümber jookseb astang, millesse on kaevatud kraav ja selle välisküljel on väike vall. Mõlemad tunduvad olevat üsna lühiajalised, sest paks kultuurkiht puudub.
Ehitusviis viitab lõunanaabritele
Valgu sõnul on nii Luhte kui Kaloga linnused ühesuguse käekirjaga ehitatud ja erinevad teistest Võrumaa linnustest. „Treppis astang ümber mäeplatoo viitab lõunapoole, Läti suuna peale. Need on ka Eesti ühed kagupoolsemad linnused. Tegemist on mingi teise hõimu või ehitamistraditsiooniga,” märkis Valk.
„Lootsime, et saame siit süsinikuproovi ja natuke leide – need me ka saime,” oli Valk läbi viidud kaevamistega rahul.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti