www.parnupostimees.ee 27.09.2010
Klikka pealkirjal, et vaadata videoklippi!
Sajanditevanusesse teraviljaaita rajatava Pärnu muuseumi ehituse käigus tuli välja arvatavasti 13.-14. sajandist pärit jõevärav, mille kaudu kulges kogu Pärnu hansakaubandus.
Värava asupaik oli teada juba varem, aga tõeline üllatus on, et värav on isegi osaliselt säilinud, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".
Paralleelselt ehitustöödega on muuseumi tulevases asupaigas arheoloogilisi väljakaevamisi tehtud, sest sellisel alal ei tuleks teisiti kõne allagi.
"Esimesed kolm nädalat oli selline tüüpiline ja mõnes mõttes rutiinne töö ja siis kolmandal nädalal tuli suur avastus, mida küll teati, aga mitte sellisel määral. Kust me üldse selleni jõudsime, on see väravatorn. Sellest alates läksime ühele poole edasi, sealt tuli välja renn, sellest edasi tuli puidust sillutis, sealt teiselt poolt tuli veel samasugune renn. Ning edasi siis arvatavasti samasugune torn," selgitas Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Margo Samorokov.
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk ütles, et leid paneb pead murdma, kuidas seda uues majas muuseumikülastajatele eksponeerida.
"Meil on nüüd uus väljakutse: me ei saa seda niimoodi jälle maha matta. Aga ette on nähtud sinna alusplaat ja peame mõtlema, mismoodi seda asja nüüd eksponeerida läbi alusplaadi," rääkis Vunk.
Objekti õigeaegset valmimist ei tohiks leid ohtu seada, sest seni, kui arheoloogid toimetavad, saab töötada maja teises otsas. "Ma usun, et ehitajale see eriti tehnilisi probleeme ei tekita. Nii või teisiti, ehitustööd, põrandaalused tööd, drenaaži rajamine algab teisest otsast. Selleks ajaks, kui ehitaja jõuab leiuni, on arheoloogid oma töö ära teinud," selgitas Telora-E omanikujärelevalve esindaja Kalev Päit.
Mis sajandist jõevärava osad pärinevad, saab teada puitmaterjali analüüsist, mis võetakse pärast arheloogliste tööde lõppu. Praegu arvatakse, et tegemist on 13.-14. sajandi rajatisega, aga leiud seda ei kinnita.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti