www.le.ee " Lääne Elu " 24.08.2010
Kaire Reiljan
Läinud nädalal pärast konserveerimist Haapsalu linnusemuuseumi ekspositsiooni tagasi jõudnud kolm püssi ja kambersuurtükid tekitasid elevust Taanis rahvusvahelisel keskaja relvade uurijate kokkusaamisel.
Haapsalu relvi tutvustasid juuli lõpus peetud konverentsil „Trebuchet to cannon. Military technology 1000–1600” Eesti tuntuim keskaegse relvastuse uurija Ain Mäesalu ja metallitöö uurimisele spetsialiseerunud arheoloogiadoktor Jüri Peets.
Ain Mäesalu sõnul tõmbas teiste relvauurijate tähelepanu eriti Haapsalu tagantlaetav kamberpüss ja püssi kolm kõige väiksemat laengukambrit. Mäesalu sõnul teeb Haapsalust leitud relva eriliseks tema suurus. „Tavaliselt on kasutatud suuremaid kambersuurtükke, kuid seda siin võib küll püssiks nimetada,” ütles ta. Mäesalul on õnnestunud leida paar joonist, millel on kujutatud samalaadseid relvi, kuid säilinud neid relvi ei ole.
Haapsalu relvade kohta on teadlased arvanud, et tegemist on kohapeal valmistatud relvadega, sest analooge mujalt leitud ei ole.
Sügisel on Mäesalul ja Jüri Peetsil kavas Haapsallu tulla ja siinseid relvi veel uurida ning muu hulgas teha metallograafilised uuringud, mille ajal aetakse püssi– või suurtükitorust sisse optiline mikroskoop, mille abil saab näiteks lähemalt uurida, kuidas suurtükitoru on valmistatud. „Ka selle meetodi kasutamine oli asi, mis lääne uurijaid üllatas,” märkis Mäesalu.
Haapsalu relvaarsenali kohta valmib Mäesalul ja Peetsil artikkel, mis ilmub Inglismaa teadusajakirjas. Varem on Mäesalu Haapsalu relvadest kirjutanud Läänemaa Muuseumi toimetiste esimeses numbris.
Linnusemuuseumis väljas olevad relvad ja kuulid on leitud piiskopilinnuse renoveerimisel 1989. aastal praegusest Kuningatoast.
Mäesalu hinnangul on Haapsalu puhul tegemist esindusliku 15.–16.sajandi relvakollektsiooniga, mille sarnaseid Eestis ja lähiriikides pole. Üldse on 15.–16. sajandi tulirelvi vähe säilinud. Kuna metall oli kallis, sulatati kasutuskõlbmatud relvad ümber. „See on õnnelik juhus, et need relvad Haapsalus nii säilisid,” ütles Mäesalu. Ta lisas, et kuna Haapsalu relvadel on kõigil väike viga küljes, siis küllap olid need pärast viimast kasutamist, ilmselt Liivi sõjas 16. sajandi lõpul, ühte kohta ladustatud ja jäid hiljem varingu alla.
Haapsalu piiskopilinnuse sihtasutuse esimees Ülla Paras ütles, et sügisel on plaanis arutada, kuidas relvaekspositsiooni arendada ja relvi paremini eksponeerida. Mäesalu hinnangul pole praeguselgi ekspositsioonil viga, sest relvad on saanud enda käsutusse terve ruumi. Võib–olla lisatakse pikemaid selgitavaid tekste, et huvilised relvade kasutamisest parema ülevaate saaksid.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti