perjantai 17. syyskuuta 2010

Avastus kirjutab ümber Ameerika mustanahaliste ajaloo


www.forte.ee 17.09.2010

Foto: wikipedia

Värske uurimuse kohaselt saabusid esimesed kaks Aafrika päritolu inimest, kelle jalg Uue Maailma pinnal astus, sinna Christoph Kolumbusega samal laeval.

Dominikaani Vabariigis La Isabelas, mis omal ajal oli kolonistide esimeseks asulaks Ameerikas, välja kaevatud inimluudest kogutud DNA analüüside toel lisab uus teadustöö kaalu teooriale, mille kohaselt ületasid aafriklased Atlandi ookeani vähemalt 150 aastat seniarvatust varem, vahendab NewScientist.

“Aafrika päritolu ameeriklased on jäänud uskuma, et nende ajalugu algas siis, kui esimesed orjalaevad 17. sajandi keskel Ameerika sadamates ankrusse heitsid, ent meie tulemused annavad mõista, et tegelikult algas see juba palju varem, samaaegselt eurooplaste ajalooga uuel kontinendil,” räägib Taani Kopenhaageni ülikooli geogeneetikakeskuse esindaja Hannes Schroeder, kes analüüsid läbi viis.

La Isabela asundus rajati 1494. aastal Kolumbuse teise reisi käigus Uude Maailma. Seitseteist laeva tõid 1700 inimest, kelle seas oli talunikke, ehitajaid ja preestreid, Hispaniola saare piirkonda, mis praegu kuulub Dominikaani Vabariigile. Kaks aastat hiljem oli asunikke elus vaid 300, ülejäänud olid surnud nälga või haigustesse. 1498. aastal linn hüljati.

Mullu avaldas üks Schroederi kaastöötajatest Douglas Price Wisconsin-Madisoni ülikoolist arvamust, et kuni seitse La Isabela 15. sajandi kalmistult välja kaevatud luustikku olid kuulunud aafriklastele. Süsiniku ja strontsiumi isotoopide tasemed nende hambavaabas, mis annavad vihjeid inimese toiduvaliku kohta, viitasid seitsme surnu võimalikule Aafrika päritolule.

Selgitamaks välja, kas La Isabelale maetute seas oli tõesti aafriklasi, uuris Schroeder aastatel 1983-1991 üles kaevatud kümne skeleti küljest eemaldatud reieluid ja silmahambaid. Analüüsitud säilmete hulgas olid ka seitsme surnu luud, kes Price’i hinnangu kohaselt võisid olla Aafrika päritolu.

Pärast DNA eraldamist otsis Schroeder mitokondrilise DNA selliseid lõike, mis mitteaafriklastel ja Aafrika päritolu inimestel erinevad, ning avastas, et kahe surnu DNA-s leidus lõike, mida kõige sagedamini esineb Sahaarast lõuna poole jäävatel aladel elavatel aafriklastel. Schroeder järeldas, et kaks Kolumbuse meeskonna liiget olid peaaegu kindlasti pärit Aafrikast.

Šveitsis Zürichi ülikooli juures tegutseva anatoomiainstituudi esindaja Tina Warinner kinnitab, et kuna Schroeder pidas analüüsi läbiviimisel kinni rangetest reeglitest, ei saa tulemus tõenäoliselt olla teadlaste sekkumise põhjus. Schroeder kavatseb analüüsida ka järgmisel aastal La Isabelal välja kaevatavaid luustikke.

Schroeder nendib, et ükski DNA-analüüs ei saa meile öelda, kas La Isabela kiriku kalmistule maetud aafriklased olid orjad või vabad mehed, kes ekspeditsiooniga omal soovil liitusid. Nende tuum-DNA-d analüüsides loodab Schroeder aga välja selgitada, millisest Sahaarast lõuna poole jäävast Aafrika piirkonnast nende perekonnad täpsemalt pärit olid.

Schroederi juhitud töörühm esitles tulemusi möödunud nädalal Taanis toimunud biomolekulaarse arheoloogia neljandal rahvusvahelisel sümpoosionil.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti