Egiptuse rannikult leiti veealune linn

Vaevalt ruutkilomeetrisuurune linn Herakleion oli kunagi Egiptuse merevärav. Prantsuse merearheoloog Franck Goddio avastas Abukiri sadamalinna lähedal vaevalt kuue kilomeetri kaugusel rannikust muistse Herakleioni jäänused. Nende hulgas oli rohkesti vaaraode büste ja sarkofaage, kirjutab Sõnumileht.

Vaevalt ruutkilomeetrisuurune linn Herakleion oli kunagi Egiptuse merevärav. Linna asutas 331. aastal eKr Aleksander Suur ning sellest sai Egiptuse merevärav ja tähtsaim tollipunkt.

Goddio sõnul on leidude hulgas viis kuni seitsme meetri kõrgust vaarao büsti, sarkofaage ja graniidist kirste.

Uppunud linn koos oma purunenud templi ja hoonetega asub 6-8 meetri sügavusel. Mereliiva alla on mattunud nii hoonete rusud, tänavad kui ka äravoolusüsteemid. Goddio sõnul on liivakihi paksus mõnes kohas 30 sentimeetrit, mõnes aga kuni kaks meetrit.

On leitud ka 90 meetri pikkune lainemurdja ja 150 meetri pikkune sadamakai.

USA teadlaste hinnangul põhjustas linna hävimise maavärin - mitmed hooneplokid on kokku kukkunud nagu doominokivid.

Niiluse delta luksuslinnade hulka kuulusid ka Canopus ja Menouthis koos oma kuulsa Isise templiga. Antiikajal olid kõik need linnad ihaldatud reisieesmärgid.

Arheoloog Goddio on ka uppunud Canopuse kaardistanud. Tema sõnul avaldavad seal sügavat muljet 90 meetri pikkused ja kolme meetri paksused müürid, mis koosnevad plokkidest, mis on üle meetri pikad ja 80 sentimeetrit laiad.