Eile linnavalitsuses ajakirjanikele Vabaduse väljakul kaevamiste käigus ilmsiks tulnud üllatusleide tutvustanud firma Agu EMS arheoloog Villu Kadakas mainis, et kahjuks ei saanud ta huvitavaid aardeid kaasa võtta. Potikillud ja muud leiud on veel lõplikult korrastamata ja puhastamata.
Suurim üllatus oli arheoloogidele umbes 6000 aasta vanune küttide ja kalastajate asulakoht otse linnavalitsuse ees, kunagise mere kaldal. Sellisest leiust ei osanud unistada ka kõige suuremad optimistid.
Kadakas mainis, et tegemist on hilise kammkeraamika kultuuriga. Sellest annavad tunnistust potikillud, mille iseloomulikku mustrit ei ole jõutud veel välja puhastada, kuna seda tuleb teha erimenetlusega.
Tõenäoliselt küttisid ja kalastasid siinkandis Läänemere soomlased, praeguste eestlaste kauged esivanemad.
Põhja-Eestis on selle aja leide veel vähe ilmsiks tulnud, sest arheoloogid ei ole jõudnud kõiki võimalikke leiukohti lahti kaevata.
Kalaluud ja vana sillutis
Vabaduse väljaku kaevamistel on leitud kalaluid. Kadakas usub, et sealt võib edaspidi välja tulla ka loomade jäänuseid, ilmselt hüljeste, pringlite ja põtrade luid.
Teine suur üllatus ootas arheolooge otse muinasasula kõrval, kus tuli päevavalgele umbes 15.–16. sajandist pärit tollase Pärnu maantee paekivist ja kruusast sillutis. Tee kulges tollal otse üle Vabaduse väljaku ning suundus praegusesse Roosikrantsi tänavasse. Maantee ääres oli asustus, mis koosnes põhiliselt puithoonetest. Tänaseks ei ole neist enam midagi säilinud.
Väljakaevamiste üks terviklikumaid leide on Kadakase sõnul ilmselt 1220. aastate taanlaste ja eestlaste vahelisest võitlusest pärit ammunoole ots.
Hilisematest leidudest tõi ta esile Vabaduse väljaku keskele jääva ja hästi säilinud kolmnurkse poolbastioni müüri ning vallikraavi väliskülje moodustanud kaarja müüri. Väljaku alla autoparkla rajamisel jäävad mõlemad ehitised alles, et huvilised saaksid nendega tutvuda.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on oluline leid ka kunagise Harju värava ida- ja läänepoolse torni jäänused. Erinevalt Viru väravast olid need tornid ehitatud tahutud paekivist.
Üks eriti hästi säilinud torniosa jääb tulevases parklas samuti inimestele vaatamiseks. Kogu värava asukohta ja selle kunagist väljanägemist hakkab kujutama vastav infotahvel. Väljakaevamisel leidsid arheoloogid ka kaks treppidega käiku, mis viisid väravatorni sisse. Needki jäävad edaspidi uudistamiseks.
Klaasist katusega aatrium
Väljaku Roosikrantsi tänava poolses otsas tuli kunagise Barbara kalmistu kohal maa seest välja 250 üksikisiku luustikku ning 350 inimese ühishauda maetud luud. Nüüd lebavad need Liiva kalmistu mullas. Kaevamiste käigus ei selgunud, kui kaugele kalmistu Kaarli puiestee alla ulatub.
Veel tulid kalmistul välja naiste ehted, 16.–17. sajandist pärit sõrmused ja isegi üks hollandi piip, mis on kunagi surnule kaasa pandud.
Duboviku sõnul esitletakse kõiki vähegi väärtuslikke leide väljaku alla rajatavas klaasist katusega aatriumis. Samasse tuleb ka pilte ja skeeme, mis kujutavad väljaku ajalugu.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti