Kuu algul Paide kirikus alanud põranda uuendustööde käigus on tulnud ilmsiks keskaegse kiriku säilinud müüride osi, mis sunnib tegema muudatusi ka esialgsesse tööprojekti.
Ettevõtte AGU–EMS arheoloog Villu Kadakas näitas uue põranda konstruktsioonide rajamiseks eemaldatud pinnase alt nähtavale tulnud müüriosi pikihoones ja käärkambris ning piilari vundamenti, mis võib olla võlve kandnud. «Kinnitust on leidnud oletus, et praegune kirik on ehitatud keskaegse kiriku müüridele, mis on olnud tunduvalt paksemad kui 18. sajandil ehitatud hoonel,» selgitas ta.
Ehitaja tegeleb üksnes põrandaga
Säilinud on ka keskaegse hoone põrandat, mida on näha ligi 50 sentimeetri sügavuse šurfi põhjast, leidude hulgas on veel ohvrimünte. «Töö käigus saame teada, missugune oli keskaegse kiriku põhiplaan, kas suurem või väiksem kui praegune,» lausus Kadakas.
Kadakas lisas, et keskaegsest Paidest pole füüsiliselt midagi näha peale linnuse Vallimäel. «Keskaegse Paide ajalugu pole olemas, sest arheoloogilisi uuringuid pole tehtud,» selgitas ta. «Ometi oli siin linn, mis tehti maatasa, ja kirik linna monumentaalseim ehitis üldse – aga ka need on ainult oletused.»
Kadakas märkis, et tema ülesanne on nüüd juhendada kaevamist, müürid dokumenteerida, pildistada ja joonistada kiriku põhiplaan.
Praegu ongi KEKi Ehituse meeste põhitöö pikihoonest pinnast välja kärutada. KEKi Ehituse projektijuht Toivo Saar selgitas, et pinnast on 50 – 80 sentimeetrit ja 100 – 150 kuupmeetrit. «Esialgu võtame kuni põlenud kihini, kui arheoloogid on selle läbi uurinud, siis kaevame edasi,» lausus ta.
Ka Saarel on kahju, et ehitajal on raha vajakajäämise pärast võimalik tegeleda üksnes põrandaga. «Seinad jäävad lahti niisugusena nagu praegu, kütteajal peavad ühe aasta hingama, aga millal see tuleb,» lausus ta. «Ei vett, kanalisatsiooni, ei valgustust.»
(Ka Paide abilinnapea Kaido Ivask on varem öelnud, et koos uue põrandaga paigaldatakse küll põrandakütteks vajalik torustik, kuid enne lisaraha see tööle ei hakka – toim.)
Kui arheoloogid jõuavad kuu jooksul uuringud ära teha ja projekteerija annab projektlahenduse, on Saare meelest võimalik KEKi Ehitusel ka tööde tähtajast
15. detsember kinni pidada. «Projektlahenduses oli põrandaplaadi materjal määramata, nüüd on need osutunud valituks, aga enne oktoobrit me neid kätte ei saa,» lisas ta. «Oleneb, kuidas kõik kulgeb, võib–olla polegi varem tarvis.»
Paide linnavalitsuse vanalinna ja haljastuse spetsialist Karen Klandorf näeb kiriku põranda uuendustööde juures kaht murekohta. «Müüride väljatulek toob ilmselt muudatusi eelnevalt koostatud projekti,» lausus ta. «Et säilinud vundamendi osi lammutada ei saa, peame nendega arvestama.»
Kõige valusam on Klandorfi hinnangul rahastuspool, sest kõigiks esialgu plaanitud töödeks jääb rahast puudu. «Linnavalitsus toetab töid 500 000 krooniga, Muinsuskaitseamet andis miljoni, mille sees on raha ka vitraažakendele, kultuuriministeeriumilt tuli poolteist miljonit, kuid ehitaja
KEKi Ehituse pakkumine 4,4 miljonit ületab kõvasti kogusummat,» täpsustas ta.
Suurt häda teeb niiskus
Klandorf sõnas, et selle kogumaksumuse hulgas pole veel välitöid, mis põranda uuendusega kaasnevad – vertikaalplaneeringut sademevete ärajuhtimiseks. «Sademeveed tungivad läbi müüride ja mädandavad põrandat, niiskuse probleem on kirikus suur,» lisas ta.
Klandorf märkis veel, et kiriku ehitustööde rahastuspool on koguduse pädevuses, kuid linn võimalusel kindlasti toetab mingis osas.
Paide Püha Risti koguduse õpetaja Algur Kaerma ütles kogudust lisaraha hankimise suhtes juba oluliste isikutega läbirääkimisi pidavat. «Kõik võtab aega, sest on suvi, eelarveaasta poole peal ja raha on ju otsustatud,» sõnas ta.
Ka Kaerma peab Paide kiriku suureks hädaks niiskust. «Kui Paidesse tulin, oli minu esimene assotsiatsioon, et kirik on mädamunahaisu täis,» lausus ta. «Siseventilatsioon on täiesti umbes, õhk ei hinga, tsementkrohv ei lase hingata.»
Et senine põrand oli ka külm, selle põhjust nägi Kaerma asjaolus, et põrandatalad olid pinnases ja lauad kohe peale löödud. «Šurfist on näha ka põlenud kihti, võib ju oletada, et tehti hädaremonti pärast 1845. aasta tulekahju,» lausus ta.
Ettevõtte AGU–EMS arheoloog Villu Kadakas näitas uue põranda konstruktsioonide rajamiseks eemaldatud pinnase alt nähtavale tulnud müüriosi pikihoones ja käärkambris ning piilari vundamenti, mis võib olla võlve kandnud. «Kinnitust on leidnud oletus, et praegune kirik on ehitatud keskaegse kiriku müüridele, mis on olnud tunduvalt paksemad kui 18. sajandil ehitatud hoonel,» selgitas ta.
Ehitaja tegeleb üksnes põrandaga
Säilinud on ka keskaegse hoone põrandat, mida on näha ligi 50 sentimeetri sügavuse šurfi põhjast, leidude hulgas on veel ohvrimünte. «Töö käigus saame teada, missugune oli keskaegse kiriku põhiplaan, kas suurem või väiksem kui praegune,» lausus Kadakas.
Kadakas lisas, et keskaegsest Paidest pole füüsiliselt midagi näha peale linnuse Vallimäel. «Keskaegse Paide ajalugu pole olemas, sest arheoloogilisi uuringuid pole tehtud,» selgitas ta. «Ometi oli siin linn, mis tehti maatasa, ja kirik linna monumentaalseim ehitis üldse – aga ka need on ainult oletused.»
Kadakas märkis, et tema ülesanne on nüüd juhendada kaevamist, müürid dokumenteerida, pildistada ja joonistada kiriku põhiplaan.
Praegu ongi KEKi Ehituse meeste põhitöö pikihoonest pinnast välja kärutada. KEKi Ehituse projektijuht Toivo Saar selgitas, et pinnast on 50 – 80 sentimeetrit ja 100 – 150 kuupmeetrit. «Esialgu võtame kuni põlenud kihini, kui arheoloogid on selle läbi uurinud, siis kaevame edasi,» lausus ta.
Ka Saarel on kahju, et ehitajal on raha vajakajäämise pärast võimalik tegeleda üksnes põrandaga. «Seinad jäävad lahti niisugusena nagu praegu, kütteajal peavad ühe aasta hingama, aga millal see tuleb,» lausus ta. «Ei vett, kanalisatsiooni, ei valgustust.»
(Ka Paide abilinnapea Kaido Ivask on varem öelnud, et koos uue põrandaga paigaldatakse küll põrandakütteks vajalik torustik, kuid enne lisaraha see tööle ei hakka – toim.)
Kui arheoloogid jõuavad kuu jooksul uuringud ära teha ja projekteerija annab projektlahenduse, on Saare meelest võimalik KEKi Ehitusel ka tööde tähtajast
15. detsember kinni pidada. «Projektlahenduses oli põrandaplaadi materjal määramata, nüüd on need osutunud valituks, aga enne oktoobrit me neid kätte ei saa,» lisas ta. «Oleneb, kuidas kõik kulgeb, võib–olla polegi varem tarvis.»
Paide linnavalitsuse vanalinna ja haljastuse spetsialist Karen Klandorf näeb kiriku põranda uuendustööde juures kaht murekohta. «Müüride väljatulek toob ilmselt muudatusi eelnevalt koostatud projekti,» lausus ta. «Et säilinud vundamendi osi lammutada ei saa, peame nendega arvestama.»
Kõige valusam on Klandorfi hinnangul rahastuspool, sest kõigiks esialgu plaanitud töödeks jääb rahast puudu. «Linnavalitsus toetab töid 500 000 krooniga, Muinsuskaitseamet andis miljoni, mille sees on raha ka vitraažakendele, kultuuriministeeriumilt tuli poolteist miljonit, kuid ehitaja
KEKi Ehituse pakkumine 4,4 miljonit ületab kõvasti kogusummat,» täpsustas ta.
Suurt häda teeb niiskus
Klandorf sõnas, et selle kogumaksumuse hulgas pole veel välitöid, mis põranda uuendusega kaasnevad – vertikaalplaneeringut sademevete ärajuhtimiseks. «Sademeveed tungivad läbi müüride ja mädandavad põrandat, niiskuse probleem on kirikus suur,» lisas ta.
Klandorf märkis veel, et kiriku ehitustööde rahastuspool on koguduse pädevuses, kuid linn võimalusel kindlasti toetab mingis osas.
Paide Püha Risti koguduse õpetaja Algur Kaerma ütles kogudust lisaraha hankimise suhtes juba oluliste isikutega läbirääkimisi pidavat. «Kõik võtab aega, sest on suvi, eelarveaasta poole peal ja raha on ju otsustatud,» sõnas ta.
Ka Kaerma peab Paide kiriku suureks hädaks niiskust. «Kui Paidesse tulin, oli minu esimene assotsiatsioon, et kirik on mädamunahaisu täis,» lausus ta. «Siseventilatsioon on täiesti umbes, õhk ei hinga, tsementkrohv ei lase hingata.»
Et senine põrand oli ka külm, selle põhjust nägi Kaerma asjaolus, et põrandatalad olid pinnases ja lauad kohe peale löödud. «Šurfist on näha ka põlenud kihti, võib ju oletada, et tehti hädaremonti pärast 1845. aasta tulekahju,» lausus ta.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti