20.10.2008 00:00
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa tegi ettepaneku võtta Kadriorus presidendilossi ja Peeter I maja vahele jääval alal maha hulk puid, et seal saaks taastada vana aia.
Kuuskemaa selgitas, et Peeter I maja juures oli algselt ristkülikukujuline aed, mille peaallee jõudis otse hoone peaukseni välja. Pargis oli veel kolm külgmist alleed ja kanal, mille trass on praegugi mitmete puude järgi aimatav.
Ta kinnitas, et vana aed tuleks algsel kujul taastada, ning seetõttu ongi vaja osa puid pargi selles osas maha võtta. Praegu on luba langetada 38 puud, kuid tegelikult peaks neid rohkem maha võtma.
Peetri maja aias kasvas algselt 12 kastanit, mis olid Tallinna esimesed sedasorti uhked välismaised isendid. Hiljem istutati sinna juurde muid puid, ka viljapuid. Mingil ajal muutus aga aed nii tihedaks, et viljapuud ei saanud seal enam kasvada ja need tuli maha võtta.
Alleed tuleb taastada
President Konstantin Pätsi soov oli, et lossi juurde istutataks kased – need toodigi tema Kloostrimetsa talust. Varem Kadrioru pargis kaskesid ei olnud. Pätsi ajal likvideeriti ka korrapärased alleed Peetri maja juures olevas aias ning aeti kinni kanalid.
«Panin juba ammu ette, et üks põhilisi asju on Kadriorus arhitektuuriliste elementide taastamine, ka Peetri maja juures,» kinnitas Kuuskemaa. «Sellega seoses ongi vaja vanadele alleedele jäävaid puid maha võtta. Ja mina ei võtaks maha mitte ainult kiduraid, vaid ka toekamaid.»
Kuuskemaa on ühel meelel oma vana sõbra kunstnik Jüri Arrakuga, et inimestele tuleb senisest rohkem selgitada, mis Kadrioru pargis teoksil on. Ta tõdes, et lähiajal tuleks välja panna infotahvel, kus oleks kujutatud Peetri maja juures olnud aed oma esialgsel kujul.
Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul ei ole paanikaks põhjust, sest Peetri maja juures võetakse maha vaid kolm iidset hobukastanit. Ülejäänud 35 on vaid nõrgukesed ja osaliselt kuivanud jalakad, kased ja muud puud, mis ei kujuta endast mingit erilist väärtust.
Järve ütles, et arhitektidele on antud ülesanne panna kokku plaan, kuidas Peetri maja ning presidendilossi vaheline ala võiks välja näha. Tõenäoliselt enne 2010. aastat seal midagi olulist ei juhtu, sest enne tuleb korda teha Jaapani aed.
Ta lisas, et 1937. aastal likvideeriti president Pätsi käsul seal asunud tarbeaed ning ala istutati kaski ja muid puid täis. 2004. aastal tellis linnavalitsus Kadrioru puude uuringu, mis andis tunnistust neist paljude suhteliselt halvast seisundist.
Ühine otsus
Pärast põlispuudele ilmastiku tõttu keerulist 2006. ja 2007. aastat uurisid Peetri maja juures kasvavaid puid nii botaanikaaia kui maaülikooli teadurid ning tõdesid samuti, et asi on halb. Kohal käisid ka keskkonnaameti ja -inspektsiooni töötajad, kes nägid olukorda oma silmaga ja lubasid kehvad puud maha võtta.
«Kui on ikka näha, et puul on neljast harust vaid üks ellu jäänud, ei ole ju mõtet äraminejat turgutama hakata,» ütles Järve. «Esimesed vibalikud võetigi eelmisel nädalal maha.»
Botaanikaaia avamaakollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner ütles, et Peetri maja juures mahavõetavate puude puhul on see õigustatud. Põhjuseid on selleks mitu.
Kahe rohkem kui 100-aastase hobukastani harud on murdumisohtlikud, võivad kukkuda Peetri majale ja seda lõhkuda. Teised puud on aga paljude kuivanud okstega või tüvevigastustega. Mitmed kased on jäänud suuremate puude alla ning neil pole kasvuruumi. Ka pole alal 20 aastat sanitaarraiet tehtud.
Abneri sõnul uurisid botaanikaaia teadurid ka Weizenbergi tänava hobukastanite rida ning jõudsid järeldusele, et needki on halvas seisus ja tuleks kõik uutega asendada.
Tänava teisel poolel on nii juba tehtud. Peetri maja ja presidendilossi vahelises pargiosas kasvab rohkem kui 200 puud ja kui neist 38 maha võtta, ei juhtu midagi hullu, leidis ta.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti